Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Pere ja lapsed

Lapse ärevuse test

Laste ärevus räägib sageli mitte sõnade, vaid keha ja käitumise kaudu: kõhuvaluga pühapäeva õhtul, pisaratega kooliukse taga, lõputute „aga mis siis, kui?“ küsimustega ja keeldumisega üksi magada. Ärevushäired on laste kõige sagedasemad vaimse tervise raskused (hinnangute järgi kogeb neid igal ajahetkel mitu protsenti lastest ja kogu lapsepõlve jooksul rohkem) ja samas ka kõige paremini ravitavate hulgas, eriti kui neid märgatakse varakult.

Testi täidavad vanemad, mõeldes 6-14-aastasele lapsele. Selles on 12 meie enda küsimust. Need hõlmavad valdkondi, mida vaatavad kliinilised küsimustikud, kuid ei ole SCARED ega ükski teine avaldatud skaala ning tulemus ei ole võrreldav ametlike tulemustega. Valdkonnad on üldine ärevus, lahusolekuärevus, sotsiaalne ärevus, kehalised sümptomid ja kooli vältimine.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Tavaline ärevus ja ärevushäire: kus on piir?

Ärevus on lapsepõlve normaalne ja isegi vajalik osa: see kaitseb ohtude eest ja saadab iga arenguhüpet. On ka vanusele tüüpilisi hirme: imikud kardavad võõraid, lasteaialapsed pimedust ja koletisi, algklassilapsed päris ohte (haigusi, vargaid, kontrolltöid), noorukid sotsiaalset hindamist. Need hirmud tulevad ja lähevad ning laps elab hirmust hoolimata edasi: käib, proovib, suhtleb sõpradega.

Häireks muutub ärevus siis, kui see ületab kolm piiri: ebaproportsionaalsus (hirm on olukorrast palju suurem), püsivus (kestab kuid, mitte nädala pärast ehmatust) ja, mis kõige tähtsam, elu segamine: laps hakkab vältima kooli, sõpru, huviringe ja eraldi magamist ning pereelu korraldatakse ümber tema hirmude järgi. Just elu segamise kriteerium eristab tundlikku last lapsest, kes vajab abi.

Kuidas ärevus lastel välja näeb: viis maski

Lapsed ütlevad harva „ma olen ärevil“. Selle asemel kannab ärevus maske ja neid tasub tunda. Esimene mask on keha: kõhu- ja peavalud (enamasti hommikuti enne kooli ja imekombel nädalavahetusel kaduvad), iiveldus, väsimus. Teine: küsimused ja kinnitused, need lõputud „aga mis siis, kui?“, millele vastustest ei piisa kunagi. Kolmas: vältimine, alates „ma ei taha peole minna“ kuni kooli minemast keeldumiseni.

Neljas mask on kõige ootamatum: viha ja jonnihood. Ärev laps, keda sunnitakse minema sinna, kus on hirmus, ei hakka sageli nutma, vaid plahvatab, mistõttu peetakse ärevust „halvaks käitumiseks“. Viies: perfektsionism, kui laps rebib vihikuid puruks, kardab vigu ja piinleb tunde lihtsate kodutööde kallal. Kui tundsite ära mitu maski, ei ole testi tulemus teile enam üllatus, vaid kaart. Laiema pildi käitumisest annab lapse käitumise test ning kui näete ka suurt hajameelsust, siis ADHD test lastele: ärevust ja ADHD-d aetakse vahel segamini, sest mõlemad segavad keskendumist.

Vanemate kõige sagedasem viga (armastusest)

Kui lapsel on hirmus, teevad armastavad vanemad loomulikult kahte asja: rahustavad ja aitavad vältida. Kahjuks kasvatavad mõlemad ärevust, kui neid ülemäära kasutada. Pidevad kinnitused („tõesti ei juhtu midagi, ma luban“) õpetavad lapsele, et rahu tuleb väljastpoolt, ja seda on vaja üha rohkem, nagu järjest nõrgemalt mõjuvat ravimit. Vältimine (lubada mitte minna, mitte rääkida, mitte proovida) annab kiire kergenduse, kuid kinnitab ajule: „oht oli päris, hea, et põgenesid“. Järgmine kord on hirm suurem.

Mida teha selle asemel? Uuringutel põhineval valemil on kaks osa: tunnistada tunnet ja väljendada usaldust tegudega. „Ma näen, et sul on tõesti hirmus. Ja ma tean, et sa suudad seda teha; lähme, alustame väikesest sammust.“ Hirmudest saadakse üle järk-järgult, väikeste, lapsele jõukohaste sammudega (psühholoogid nimetavad seda eksponeerimiseks), ning iga ületatud aste annab lapsele selle, mida ükski rahustamine ei anna: kogemuse „ma suudan“.

Kust abi otsida ja kuidas laste ärevust ravitakse?

Esimene samm võib olla perearst või kooli tugispetsialist (kooli psühholoog), kes aitavad olukorda hinnata ja vajaduse korral suunavad edasi lastepsühholoogi või laste- ja noorukite psühhiaatri juurde. Kui ärevus avaldub kehaliste kaebustena, on perearsti juurde minek õige esimene samm: ta välistab füüsilised põhjused. Raskematel juhtudel konsulteerib last laste- ja noorukite psühhiaater.

Kõige paremini uuritud ravi on lastele kohandatud kognitiiv-käitumisteraapia (KKT): mängude ja lugude kaudu õpib laps oma ärevust mõistma, hirmutavaid mõtteid muutma ja järk-järgult hirmudest läbi minema. Väga tähtis osa on vanemate kaasamine: programmid, kus vanemad õpivad toetama julgust, mitte vältimist, võivad aidata, eriti nooremate lastega. Raskematel juhtudel võib arst lisada ravimid. Ja veel üks oluline asi: laste ärevusel on sageli perekondlik taust, seega kui märkate ärevust ka iseendas, on ärevuse test ja töö iseendaga kaudne, kuid tugev abi ka lapsele.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test suudab lapsel ärevushäire kindlaks teha?

Ei. Test on kirjutatud vanematele meie enda küsimustega ja on mõeldud esmaseks hindamiseks: see näitab, kas ärevuse tunnuseid on nii palju, et tasub spetsialisti poole pöörduda. Diagnoosi paneb lastepsühhiaater või kliiniline psühholoog, olles hinnanud last ning pere ja kooli infot.

Laps kaebab pidevalt kõhuvalu üle, kuid arstid ei leia midagi. Kas see on ärevus?

Võib olla: kõhu- ja peavalud on laste ärevuse kõige sagedasem kehakeel, eriti kui need korduvad hommikuti enne kooli ja kaovad nädalavahetustel. Oluline on teha mõlemat: arst peab välistama füüsilised põhjused ning kui neid ei leita, on järgmine samm lastepsühholoog, mitte veel kümme uuringute ringi.

Laps keeldub koolis käimast. Mida teha?

Tegutseda kiiresti: kooli vältimine on lumepall, mis kasvab iga puudutud päevaga. Selgitage välja põhjus (kiusamine, ärevus, suhted õpetajaga), kaasake kool ja psühholoog ning tooge laps tagasi väikeste, kuid viivitamatute sammudega (alguses vähemalt osaks päevast). Pikk „puhkab kodus, kuni üle läheb“ ainult süvendab ärevust.

Kas lapse ärevus möödub iseenesest?

Kerged, vanusega seotud hirmud enamasti mööduvad. Kuid ärevus, mis kestab kuid, sunnib vältima ja piirab elu, kipub iseenesest mitte mööduma, vaid süvenema ja kanduma noorukiikka. Laste ärevus allub aga ravile väga hästi ning varakult õpitud oskused teenivad kogu elu.

Kas minu vastuseid säilitatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Birmaher B. jt (1997). The Screen for Child Anxiety Related Emotional Disorders (SCARED). Journal of the American Academy of Child & Adolescent Psychiatry, 36(4).
  • Rapee R. M. jt (2009). Anxiety disorders during childhood and adolescence: Origins and treatment. Annual Review of Clinical Psychology, 5.
  • James A. C. jt (2020). Cognitive behavioural therapy for anxiety disorders in children and adolescents. Cochrane Database of Systematic Reviews, 11.
Kas see test oli teile kasulik?