Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Pere ja lapsed

Lapse käitumise ja emotsioonide test

Kuidas aru saada, kas lapse käitumine on lihtsalt vanuseetapp või märk, et ta vajab abi? Spetsialistid alustavad sageli lühikeste vanematele mõeldud küsimustikega ja üks tuntumaid on SDQ (tugevuste ja raskuste küsimustik). See test on meie enda koostatud, mitte SDQ, kuid lähtub sarnasest ideest: see vaatleb nelja raskuste valdkonda ja lapse tugevusi.

Viisteist väidet teie umbes 4-16-aastase lapse kohta: emotsioonid, käitumine, tähelepanu, suhted eakaaslastega ja oskus teistest hoolida. Vastake viimase 6 kuu, mitte ühe halva nädala põhjal.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Millel see test põhineb?

Test lähtub tuntud vanematele mõeldud laste küsimustike käsitlusest, eelkõige SDQ (ingl Strengths and Difficulties Questionnaire, Goodman, 1997). SDQ hindab nelja raskuste valdkonda (emotsionaalsed sümptomid, käitumisprobleemid, hüperaktiivsus või tähelepanematus ning raskused suhetes eakaaslastega) ja viiendat, tugevuste skaalat: prosotsiaalset käitumist.

Algne SDQ on autoriõigusega kaitstud ja selle veebikasutus on litsentseeritud, mistõttu see ei ole SDQ: kirjutasime oma 15 küsimust, mis vaatlevad samu viit laiemat valdkonda. See on mõeldud esmaseks hindamiseks umbes 4-16-aastastel lastel ning selle punkte ei saa SDQ punktidega võrrelda. SDQ ennast kasutavad spetsialistid.

Punktisumma jääb vahemikku 0-30 (kõrged vastused tugevuste küsimustes vähendavad punkte): mida rohkem punkte, seda rohkem raskuste tunnuseid.

Millal on lapse käitumine normaalne ja millal ohumärk?

Peaaegu kõik „sümptomid“ on teatud vanuses normaalsed: kaheaastase jonnihood, viieaastase liikuvus, nooruki endassetõmbumine. Spetsialistid ei vaata käitumist ennast, vaid kolme kriteeriumi: kestus (kas see kestab kauem kui 6 kuud?), ulatus (kas see ilmneb mitmes keskkonnas: kodus, koolis, sõprade juures?) ja mõju (kas see segab lapse õppimist, sõprussuhteid, õnnelikku elu?).

Üks tugev vihapurse pärast rasket päeva ei ole ohumärk. Igapäevased vihapursked poole aasta jooksul, mille tõttu laps kaotab sõpru, on ohumärk. Just seda erinevust püüab test tabada, küsides viimase 6 kuu kohta.

Viis valdkonda, mida tasub jälgida

Testi küsimused hõlmavad samu valdkondi, mida hindavad spetsialistid:

  • Emotsioonid: ärevus, kurbus, sagedased põhjuseta vaevused (laste ärevus „räägib“ sageli kõhuvalu kaudu)
  • Käitumine: vihapursked, vaenulikkus, agressiivsus
  • Tähelepanu ja aktiivsus: rahutus, impulsiivsus, keskendumisraskused
  • Eakaaslased: üksildus, tõrjutus, kiusamine (nii kiusatud saamine kui ka teiste kiusamine)
  • Tugevused: empaatia, jagamine, abivalmidus: need näitavad lapse jõuvarusid ja ennustavad head kohanemist

Kust otsida lapsele abi?

Esimene samm on sageli kooli või lasteaia tugispetsialist (psühholoog, sotsiaalpedagoog) või perearst, kes aitab olukorda hinnata ja vajaduse korral suunab edasi lastepsühholoogi või lastepsühhiaatri juurde. Keerulisematel juhtudel tehakse põhjalikum hindamine, mis hõlmab nii vanemate kui ka kooli tähelepanekuid.

Lastele ja noortele on mõeldud Lasteabi telefon 116 111 (ööpäev läbi, tasuta, anonüümne), kuhu võivad lapse murega pöörduda ka vanemad. Emotsionaalset tuge pakub ka 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta; vestlus ka palunabi.ee). Ärge kõhelge küsimast, sest küsimus „kas see on normaalne?“ on kõige sagedasem ja kõige parem.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test on sama mis SDQ?

Ei. SDQ on litsentseeritud teaduslik küsimustik, mida kasutavad spetsialistid. See test vaatleb samu viit laiemat valdkonda, kuid kasutab oma küsimusi ja oma punktiarvestust ning on mõeldud vanematele esmaseks hindamiseks: see aitab otsustada, kas tasub spetsialisti poole pöörduda.

Mis vanusele test sobib?

Umbes 4-16-aastastele lastele. Väiksemate laste puhul ei ole osa küsimusi veel asjakohased (nende käitumine on loomulikult impulsiivne), vanemate noorukite puhul vastaksid aga täpsemalt nad ise: pakkuge noorukile isiksusetesti noortele või täitke test koos.

Kool näeb probleeme, aga kodus on kõik hästi. Miks?

See on sage ja informatiivne olukord: raskused ühes keskkonnas viitavad selle keskkonna teguritele (müra, nõudmised, suhted eakaaslaste või õpetajaga) või sellele, et kodus laps lõdvestub. Tasub koolis rääkida ja jälgida; kui hinnangud lähevad tugevalt lahku, aitab spetsialisti erapooletu pilk.

Kardan lapsele „silti“. Kas tasub pöörduda?

Konsultatsioon ei ole silt: enamik lastepsühholoogi vastuvõtte lõpeb soovitustega vanematele, mitte diagnoosiga. Ohtlikum on saamata jäänud abi: äratundmata raskused kasvavad koos lapsega, varakult märgatud raskusi õnnestub aga enamasti edukalt leevendada.

Kas minu vastuseid säilitatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid