Kasvatusstiili test
Kuidas te reageerite, kui laps kokkuleppest kinni ei pea? Kui palju on tema elus reegleid ja kui palju soojust? Psühholoog Diana Baumrind uuris sadu peresid ja kirjeldas kasvatusstiile kahe telje abil: nõudlikkus (reeglid, ootused) ja vastutundlikkus (soojus, tähelepanu lapse vajadustele). Nende kombinatsioonidest sünnib neli stiili, mille mõju lastele on teadlased uurinud juba pool sajandit.
Kuusteist igapäevast olukorda näitavad, milline stiil teie kasvatuses valitseb. Vastake selle järgi, kuidas te tegelikult käitute, mitte kuidas sooviksite käituda, sest tulemusest on kasu ainult siis, kui see on aus.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Neli kasvatusstiili: mis neid eristab?
Kasvatusstiilide jaotuse lõi 1960. aastatel psühholoog Diana Baumrind ning hiljem täiendasid seda teadlased Eleanor Maccoby ja John Martin. Stiile eristatakse kahe telje järgi: nõudlikkus (kui palju ootusi ja piire te seate) ja vastutundlikkus (kui palju soojust, tähelepanu ja tundlikkust te lapse vajadustele osutate).
- Autoriteetne (kõrge nõudlikkus ja kõrge vastutundlikkus): selged piirid koos soojuse ja selgitustega. Uuringutes seotud laste parimate tulemustega.
- Autoritaarne (kõrge nõudlikkus ja madal vastutundlikkus): range kord, sõnakuulelikkus, vähe dialoogi.
- Lubav (madal nõudlikkus ja kõrge vastutundlikkus): palju armastust, vähe piire.
- Eemalolev (madal nõudlikkus ja madal vastutundlikkus): minimaalne osalemine lapse elus.
Miks toimib autoriteetne stiil kõige paremini?
Kümned pikaajalised uuringud eri kultuurides näitavad sama mustrit: autoriteetselt kasvatatud lapsed kasvavad suurema enesehinnangu, parema eneseregulatsiooni, tugevamate sotsiaalsete oskuste ja paremate õpitulemustega ning on noorukieas harvem altid riskikäitumisele.
Mehhanism on lihtne: piirid õpetavad last ennast juhtima ning soojus annab turvatunde ja julguse pöörduda vanemate poole, kui on raske. Kui on ainult piirid ilma soojuseta, kuuletub laps hirmust ja varjab probleeme; kui on ainult soojus ilma piirideta, tunneb ta end armastatuna, kuid ei õpi enesevalitsust; kui puuduvad mõlemad, jääb ta üksi.
Oluline on ka see, mida uuringud ei näita: et vanemad peavad olema täiuslikud. Lapse arengule on tähtis valitsev muster, mitte üksikud vead, sest iga vanem vahel kärgatab või annab järele. Vahe teeb suund ja oskus pärast tüli ära leppida.
Kas oma kasvatusstiili saab muuta?
Jah, kasvatusstiil on harjumuste kogum, mitte iseloomu kohtuotsus. Enamasti on see päritud: kasvatame lapsi nii, nagu kasvatati meid, või vastupidiselt, kui teeme vastupidi sellele, mida tegid meie vanemad (nii saavad rangelt kasvatatud vanematest lubavad vanemad). Juba selle märkamine on pool muutusest.
Praktiline tee: valige üks korduv olukord (näiteks tülid ekraanide pärast) ja muutke teadlikult oma reaktsiooni ainult selles: selge piir, selgitus, järjekindel tagajärg, soojus pärast tüli. Kui uus muster on juurdunud, laiendage seda edasi. Kui lapsevanemaks olemine kurnab või lõpeb pidevalt vihaga, tasub kontrollida ka oma jõuvarusid: lapsevanema test ja stressitest aitavad näha, kus te ise kõigepealt tuge vajate.
Korduma kippuvad küsimused
Milline kasvatusstiil on parim?
Uuringud näitavad järjekindlalt, et laste parimad tulemused on seotud autoriteetse stiiliga ehk selgete piiridega koos soojuse ja dialoogiga. See on aga suund, mitte täiuslikkuse standard: kõige tähtsam on valitsev muster, mitte üksikud vead.
Mis siis, kui minu tulemuses on mitu stiili peaaegu võrdsed?
See on normaalne, sest enamik vanemaid kasutab mitut stiili ning käitumine muutub olukorra ja väsimuse järgi. Vaadake kahte kõrgeimat tulpa: need näitavad teie tavapärast repertuaari ja suunda, mida tasub tugevdada või pehmendada.
Aga kui me kasvatame partneriga erinevalt?
See on sage ega kahjusta iseenesest, sest lapsed saavad hästi aru, et vanemad on erinevad. Probleemid tekivad siis, kui vanemad teineteist avalikult ümber lükkavad. Tasub mõlemal test teha ja leppida kokku mõnes ühises vaidlustamatus reeglis.
Kas stiil peab vastama lapse vanusele?
Põhimõtted on samad, kuid vorm muutub: väike laps vajab rohkem otsest juhtimist, nooruk aga üha rohkem sõnaõigust ja läbirääkimisi. Autoriteetne stiil „kasvab“ loomulikult koos lapsega.
Kas see test hindab mind kui vanemat?
Ei, see näitab harjumuste suunda, mitte teie väärtust. Kasvatusstiil muutub teadmiste, toe ja jõuvarudega. Test ongi selleks: märgata mustrit, mida võib-olla soovite muuta.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Baumrind D. (1966). Effects of Authoritative Parental Control on Child Behavior. Child Development.
- Maccoby E. E., Martin J. A. (1983). Socialization in the context of the family: Parent-child interaction. Handbook of Child Psychology.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.