Skeemiteraapia: töö sügavale juurdunud elulõksudega
Mõni probleem ei allu lühiteraapiatele, sest see ei ole sümptom, vaid kangas, millest on õmmeldud kogu elu: „mind ei ole võimalik armastada“, „kõik lahkuvad lõpuks“, „minu vajadused ei ole olulised“. Ameerika psühholoog Jeffrey Young märkas, et klassikaline KKT ei aita selliseid kliente piisavalt, ja lõi skeemiteraapia: sügavama, pikema ning emotsioonidele ja lapsepõlve vajadustele rohkem tähelepanu pöörava teraapia.
Skeem tähendab siin varakult kujunenud, sügavale juurdunud uskumuste, tunnete ja kehareaktsioonide sõlme, mis tekib siis, kui olulised lapsepõlve vajadused (turvalisus, aktsepteerimine, piirid, iseseisvus) jäid rahuldamata. Populaarses kirjanduses nimetatakse skeeme elulõksudeks: need tõmbavad ligi tuttavaid olukordi ja sunnivad kordama sama valusat stsenaariumi.
Mis on skeemiteraapia?
Young kirjeldas 18 varajast skeemi (hülgamine, umbusaldus, defektsus ja häbi, eneseohverdus, järeleandmatud standardid ja teised) ning kolme viisi, kuidas inimesed nendega toime tulevad: allumine (käitun nii, nagu oleks skeem tõsi), vältimine (hoian eemale olukordadest, mis selle äratavad) ja ülekompenseerimine (käitun vastupidi, kuid liialdatult).
Teraapias töötatakse ka nn režiimidega: seisunditega, millesse lülitume, kui skeem käivitub. Näiteks haavatava lapse režiim (valu ja hirm), karistava vanema hääl (enesekriitika), eemaldunud kaitsja režiim (emotsionaalne väljalülitumine, peatumatu töötamine). Eesmärk on tugevdada terve täiskasvanu režiimi, kes oskab hoolitseda oma haavatava poole eest ja astuda vastu karistavale häälele.
Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud
Kõige tugevamad tõendid on isiksushäirete ravis. Hollandi mitmekeskuseline uuring (Giesen-Bloo ja kolleegid, 2006) näitas, et kolmeaastane skeemiteraapia andis piiripealse isiksushäire korral rohkem remissioone ja vähem ravi katkestamisi kui võrdluseks kasutatud ülekandekeskne psühhoteraapia (TFP). Hilisemad uuringud kinnitasid tõhusust ka grupis toimuva skeemiteraapia ja teiste isiksushäirete korral.
Skeemiteraapiat kasutatakse ka kroonilise depressiooni, pikka aega korduvate suhteprobleemide ja söömishäirete korral ning siis, kui lühemad teraapiad on andnud vaid ajutist kasu. Kui teie raskused on episoodilised ja hiljuti tekkinud, on enamasti mõistlikum alustada lühema KKT-ga.
Kuidas seanss käib?
Skeemiteraapia ühendab kolm töökihti. Kognitiivne: skeemid tuntakse ära, kontrollitakse neid toetavaid tõendeid ja kirjutatakse meeldetuletuskaarte. Kogemuslik: kujutlusharjutused, kus naastakse valusatesse lapsepõlvestseenidesse ja „kirjutatakse need ümber“ nii, et lapse vajadus saab rahuldatud (seda võtet nimetatakse kujutluse ümberkirjutamiseks), ning dialoogid režiimide vahel toole vahetades. Käitumuslik: vanade mustrite murdmine päris olukordades.
Eriline tunnus on piiratud vanemlik hool (inglise keeles limited reparenting): terapeut annab teadlikult ja professionaalsetes piirides osa sellest, mis lapsepõlves puudu jäi, näiteks püsivust, aktsepteerimist ja leebeid piire. Suhe terapeudiga ei ole siin taust, vaid üks tervendavatest jõududest.
Kui kaua teraapia kestab?
See on pikaajaline teraapia: töö üksikute skeemidega võtab pool aastat kuni aasta, isiksushäirete raviprogrammid kestavad 1,5-3 aastat, kohtudes üks või kaks korda nädalas. Grupis toimuv skeemiteraapia kestab sageli umbes aasta ja võimaldab saavutada sarnaseid tulemusi väiksema hinnaga.
Kuidas valida spetsialisti?
Otsige spetsialisti, kes on läbinud skeemiteraapia koolituse (rahvusvaheline ühendus ISST sertifitseerib koolitusprogramme), ja küsige ka supervisiooni kohta. Kuna teraapia on pikk, küsige enne kohustuse võtmist eeldatava kestuse, hinna ja vahe-eesmärkide kohta.
Enne esimest vestlust on kasulik mõelda, millised mustrid on teile kõige iseloomulikumad: neid saab arutada juba esimesel kohtumisel. Kui te ei tea, kust alustada, võib esimene samm olla vestlus perearsti või psühhiaatriga.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb skeemiteraapia KKT-st?
KKT töötab praeguste mõtete ja käitumisega, enamasti 8-20 seansi jooksul. Skeemiteraapia sihib sügavamat kihti, lapsepõlvest korduvaid mustreid, ning kasutab selleks lisaks loogikale ka emotsionaalset tööd kujutlusega ja terapeutilist suhet ennast. See on pikem ja sobib paremini krooniliste, „iseloomuga seotud“ raskuste korral.
Mis on elulõksud?
Nii nimetatakse populaarses kirjanduses (Youngi ja Klosko raamatus „Reinventing Your Life“) varajasi skeeme: lapsepõlves kujunenud uskumuste ja tunnete sõlmi, mis täiskasvanuna tõmbavad ligi tuttavaid stsenaariume. Näiteks hülgamise lõksus olev inimene valib kättesaamatuid partnereid ja kinnitab nii ikka ja jälle mõtet „kõik jätavad mu maha“.
Kas kujutluse ümberkirjutamine ei ole mälestuste võltsimine?
Ei. Ümberkirjutamise eesmärk ei ole veenda, et sündmust ei olnud, vaid anda närvisüsteemile uus emotsionaalne kogemus: milline oleks olnud olukord, kui keegi oleks teid kaitsnud ja lohutanud. Faktiline mälu jääb alles, muutub sellega seotud emotsionaalne laeng ja järeldused enda kohta.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
- Giesen-Bloo J. jt (2006). Outpatient psychotherapy for borderline personality disorder: randomized trial of schema-focused therapy vs transference-focused psychotherapy. Archives of General Psychiatry
- Young J. E., Klosko J. S., Weishaar M. E. (2003). Schema Therapy: A Practitioner’s Guide. Guilford Press
- Farrell J. M. jt (2009). A schema-focused approach to group psychotherapy for outpatients with borderline personality disorder: a randomized controlled trial. Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry
Teised teraapiasuunad
Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse
Sarnased testid
Seotud artiklid
2. juuli 2025
Kiindumusstiilid lihtsalt: miks samad suhtemustrid korduvad
Miks on ühed suhtes rahulikud, teised kardavad mahajätmist ja kolmandad põgenevad läheduse eest? Neli kiindumusstiili, nende tunnused ja kas stiil muutub.
Loe artiklit28. aprill 2025
Toksilised suhted: 10 märki ja lahkumisplaan
Kontroll, halvustamine, gaslighting, isoleerimine. 10 toksilise suhte märki, miks neist on raske lahkuda, ja turvalise lahkumise plaan abikontaktidega.
Loe artiklit4. oktoober 2024
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater? Kust alustada, mida küsida hinna ja kestuse kohta, kuidas head spetsialisti ära tunda ja millal teda vahetada.
Loe artiklit