Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Düstüümia: depressioon, mis muutub taustaks

RHK-10: F34

Düstüümia (praegustes klassifikatsioonides püsiv depressiivne häire) on depressioon, mis ei mõju nagu torm, vaid nagu pikalt püsiv pilves ilm: sümptomid on kergemad kui raske depressiooni korral, kuid kestavad kaks aastat või kauem, suurema osa ajast.

Selle kõige salakavalam omadus on märkamatus: nii paljude aastate järel ei mäleta inimene enam, kuidas on end „normaalselt“ tunda, ja ütleb: „Ma olengi selline, sünge ja jõuetu.“ Ümbritsevad nõustuvad ning ravitav haigus käib aastakümneid ringi iseloomu sildiga.

Kuidas düstüümiat ära tunda?

Pilt on kergem kui depressiooniepisoodi korral, kuid püsiv:

  • Masendunud või „hall“ meeleolu suurema osa päevast, enamikul päevadel, vähemalt kaks aastat
  • Vähene energia, pidev väsimuse taust
  • Madal enesehinnang ja enesekriitika müra peas
  • Raske rõõmu tunda: miski ei vaimusta või vaid hetkeks
  • Une- ja isumuutused, raske keskenduda
  • Toimetulek säilib: töö saab tehtud ja kohustused täidetud, kuid kõik nõuab suurt pingutust

Mille poolest erineb düstüümia depressiooniepisoodist?

Erinevad intensiivsus ja kestus: episoodiline depressioon on sügavam, kuid sel on enamasti algus ja lõpp, düstüümia on aga madalam, kuid lõpp ei paista. Kahjuks ei välista need teineteist: düstüümia taustal võib tekkida ka sügav episood (seda nimetatakse topeltdepressiooniks) ja siis on inimesel kõige raskem.

Just kestus muudab düstüümia enesehinnangule ohtlikuks: kui halb enesetunne muutub identiteediks, ei tule abi otsimine enam pähegi.

Kuidas ravitakse?

Ravi toimib, kuigi tee on sageli pikem kui episoodilise depressiooni korral: kombineeritakse psühhoteraapiat (kõige paremini on uuritud kognitiivne käitumisteraapia) ja sageli antidepressante. Oluline osa ravist on käitumuslik aktiveerimine: järk-järgult tuuakse tagasi tegevused, mis kunagi andsid elule mõtte, isegi kui „ei taha“, sest tahtmine tuleb siin tagasi pärast tegevust, mitte enne seda.

Pöörduge perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Kui vajate kiiret emotsionaalset tuge, helistage numbrile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) või Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (ööpäev läbi).

Kui tunnete end ära

Hea esimene samm on end kontrollida ja jälgida muutusi ajas: tehke depressiooni test nüüd ja mõne nädala pärast uuesti. Kui tulemused on pidevalt kõrgendatud ja enesetunne on selline olnud „juba ammu“, rääkige spetsialistiga ja mainige kestust: sõna „aastaid“ muudab siin diagnoosimise suunda. Tasub välistada ka kehalised põhjused (kilpnäärme talitlus, aneemia, B12-vitamiini puudus), mida saab kontrollida lihtsa vereanalüüsiga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas düstüümia on „kerge“ depressioon?

Sümptomite tugevuse poolest jah, tagajärgede poolest mitte tingimata: pika kestuse tõttu koguneb selle mõju elule, karjäärile ja suhetele suureks. Uuringutes halvendavad kroonilised depressioonivormid elukvaliteeti vähemalt sama palju kui episoodilised.

Kas see võib olla lihtsalt iseloom?

Pessimistlik temperament on olemas, kuid see ei takista rõõmu tundmast ega võta energiat. Eristav küsimus: kas oli aeg, mil tundsite end teisiti? Kui „hall“ algas kunagi ega lõpe, tasub düstüümiat kontrollida.

Kas meie test tuvastab düstüümia?

Ei. PHQ-9 põhjal koostatud depressiooni test näitab sümptomite taset viimase kahe nädala jooksul, düstüümia puhul on aga oluline aastatepikkune kestus, mida hindab arst. Test on siiski kasulik: korduvalt kõrged tulemused on tugev põhjus konsultatsiooniks.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid