DBT-teraapia: oskused, kui emotsioonid ujutavad üle
Kui emotsioonid süttivad välgukiirusel, muutuvad äärmiselt tugevaks ega rahune kaua, ei aita tavalised nõuanded „rahune maha“ või „mõtle ratsionaalselt“. Ameerika psühholoog Marsha Linehan lõi dialektilise käitumisteraapia (DBT) just selliste inimeste jaoks: algul naistele, kes vigastasid end korduvalt ja keda tollane teraapia ei aidanud.
Nimetuses olev dialektika tähendab kahe näiliselt vastandliku tõe koos hoidmist: ma aktsepteerin end sellisena, nagu olen, ja samal ajal õpin muutuma. See tasakaal aktsepteerimise ja muutumise vahel on kogu teraapia telg ning DBT on tänapäeval kõige paremini uuritud ravi piiripealse isiksushäire korral.
Mis on DBT?
DBT-täisprogramm on ehk kõige struktureeritum psühhoteraapias ja koosneb neljast osast, mis toimivad koos:
- Individuaalteraapia kord nädalas: töötatakse eelmise nädala konkreetsete olukordadega ja täidetakse enesetunde päevikuid
- Oskuste rühm kord nädalas: omamoodi tunnid, kus õpitakse nelja oskuste plokki
- Telefoninõustamine seansside vahel: võimalus helistada kriisihetkel terapeudile, kuni oskust on veel võimalik kasutada
- Terapeutide meeskonna kohtumised: spetsialistid nõustavad üksteist, et hoida kvaliteeti ja ise mitte läbi põleda
Neli oskuste plokki
DBT õpetab konkreetseid, treenitavaid oskusi, mis jagunevad nelja rühma: teadvelolek (märgata, mis sees toimub, enne kui reageerite), raskete hetkede talumine (kriisist läbi tulla olukorda halvendamata: jää kasutamine, intensiivne liikumine, tähelepanu ümbersuunamine), emotsioonide reguleerimine (emotsiooni ära tunda, kontrollida, kas see vastab faktidele, ja vähendada haavatavust une, toitumise ja liikumise kaudu) ning suhtlemisoskus (paluda, keelduda ja lahendada konflikte, kaotamata suhet ega eneseväärikust).
Need oskused on kasulikud mitte ainult suurte raskuste korral: neid õpetatakse ka eraldi DBT-oskuste rühmades inimestele, kel on lihtsalt raske oma emotsioonidega toime tulla.
Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud
Alates Linehani esimesest randomiseeritud uuringust (1991) on kogunenud palju tõendeid, et DBT vähendab piiripealse isiksushäire korral enesevigastamist, enesetapukatseid ja haiglaravi vajadust ning parandab igapäevast toimetulekut. Cochrane’i ülevaade (2020) nimetab DBT-d selle häire kõige paremini uuritud psühhoteraapiaks.
DBT-d ja selle kohandusi kasutatakse ka kroonilise enesevigastamise korral ilma isiksushäireta, söömishäirete (eriti liigsöömishäire), emotsioonide reguleerimise raskustega kaasnevate sõltuvuste korral ning tugevate emotsioonitormidega noorukitel. Oluline sõnum uuringutest: enamik inimesi jõuab remissioonini, piiripealne isiksushäire ei ole eluaegne kohtuotsus.
Kuidas teraapia käib ja kui kaua kestab?
Tavaline täisprogramm kestab umbes aasta: igal nädalal individuaalseanss ja 2-2,5-tunnine oskuste rühm. Oskuste plokid läbitakse umbes 6 kuuga ja siis korratakse. Ainult oskuste rühmad (ilma individuaalse osata) kestavad tavaliselt umbes pool aastat.
DBT nõuab tööd: täidetakse päevikuid ja tehakse ülesandeid ning esikohal on alati turvalisus: kuni on enesevigastamise risk, tegeletakse sellega ja alles siis muude teemadega. Sama järjekord kehtib ka teie valikute puhul: kui teil on enesetapumõtteid, on esimene samm vestlus psühhiaatriga või kõne emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta; vestelda saab ka veebis palunabi.ee) või ööpäev läbi töötavale Ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Vahetu ohu korral helistage 112.
Kuidas valida spetsialisti?
Küsige, kas spetsialist on läbinud DBT-koolituse ja kas ta töötab meeskonnas: täisprogramm on oma olemuselt meeskonnatöö. DBT-täisprogramme pakutakse vähe, sagedamini leiate individuaalteraapia, kus kasutatakse DBT-oskusi, või oskuste rühmi, ja ka see on väärtuslik.
Kui täisprogrammi ei õnnestu leida, ei tasu oodata täiuslikku võimalust: ka kognitiiv-käitumisteraapial, skeemiteraapial ja teistel suundadel on piiripealse isiksushäire korral tõendeid. Kui te ei tea, kust alustada, pöörduge perearsti või psühhiaatri poole.
Korduma kippuvad küsimused
Kas DBT on mõeldud ainult piiripealse isiksushäire jaoks?
Ei. See loodi küll just selle jaoks, kuid oskuste osa aitab kõiki, kel on raske emotsioone reguleerida: kroonilise enesevigastamise, impulsiivsuse ja söömishäirete korral ning noorukite emotsioonitormide puhul. DBT-oskuste rühmades käiakse mõnikord ka ilma individuaalteraapiata.
Mille poolest erineb DBT KKT-st?
DBT kasvas välja KKT-st ja kuulub samasse käitumisteraapiate perre, kuid lisab aktsepteerimise telje: muutumisvõtete kõrval õpetatakse end aktsepteerima ja raskeid hetki taluma. Ka ülesehitus on teistsugune: DBT-täisprogramm hõlmab korraga rühma, individuaalseansse ja telefonitoetust.
Mida tähendab „dialektiline“?
See viitab kahe vastandi ühendamisele: radikaalse enese aktsepteerimise ja aktiivse muutumise. Teraapias otsitakse pidevalt seda tasakaalu: selle asemel et vaielda, kas „ma pingutan“ või „ma pean muutuma“, tunnistatakse, et mõlemad väited on korraga tõesed.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
Teised teraapiasuunad
Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse
Sarnased testid
Seotud artiklid
4. oktoober 2024
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater? Kust alustada, mida küsida hinna ja kestuse kohta, kuidas head spetsialisti ära tunda ja millal teda vahetada.
Loe artiklit5. jaanuar 2025
Hingamisharjutused, mis rahustavad 5 minutiga
Füsioloogiline ohe, 4-7-8, kastihingamine: millised harjutused tõesti toimivad, kuidas neid õigesti teha ja miks pikem väljahingamine on nende kõigi tuum.
Loe artiklit2. juuli 2025
Kiindumusstiilid lihtsalt: miks samad suhtemustrid korduvad
Miks on ühed suhtes rahulikud, teised kardavad mahajätmist ja kolmandad põgenevad läheduse eest? Neli kiindumusstiili, nende tunnused ja kas stiil muutub.
Loe artiklit