Söömishäired: liigid, tunnused ja abi
RHK-10: F50Söömishäired on tõsised vaimse tervise häired, mitte elustiilivalik ega dieedihobi. Neid esineb eri soost, eri vanuses ja eri kehakujuga inimestel ning suremuse poolest on need kõige ohtlikumate psüühikahäirete hulgas, mistõttu väärivad varajased märgid alati tähelepanu.
Kõigile söömishäiretele on ühine see, et mõtted toidust, kehakaalust ja kehast võtavad ebaproportsionaalselt palju ruumi ning hakkavad dikteerima igapäevaseid otsuseid, meeleolu ja enesehinnangut.
Peamised liigid
- Anoreksia (anorexia nervosa): tugev kaalutõusu hirm ja toidu piiramine, sageli moonutatud kehatajuga
- Buliimia (bulimia nervosa): liigsöömishood, millele järgneb kompenseeriv käitumine: oksendamine, paastumine, liigne sportimine
- Liigsöömishäire: korduvad kontrollimatu söömise hood koos häbi- ja süütundega, ilma kompenseerimiseta
- ARFID: äärmiselt piiratud toiduvalik tekstuuride, lõhnade või lämbumishirmu tõttu, mis ei ole seotud kehatajuga
Hoiatusmärgid
Tasub tähelepanelik olla, kui märkate endal või lähedasel:
- Üha rangemad toidureeglid: keelatud toiduainete nimekirjad, kalorite lugemine, söömisrituaalid
- Salaja söömine või toiduga seotud seltskondlike olukordade vältimine
- Sage kaalumine ja meeleolu, mis sõltub kaalunäidust
- Märgatavad kaalumuutused, peapööritus, külmatunne, menstruatsioonihäired
- Vannitoas käimine kohe pärast sööki, hambaemaili kahjustused
- Sport kui karistus söödud toidu eest
Kuidas söömishäireid ravitakse?
Ravi on enamasti meeskonnatöö: psühhoteraapia (kõige paremini uuritud on kognitiiv-käitumisteraapia, noorukitel toimib hästi perepõhine ravi), toitumisspetsialisti abi korrapärase söömise taastamisel ja arsti jälgimine füüsilise tervise pärast. Rasketel juhtudel on vajalik haiglaravi.
Mida varem ravi algab, seda paremad on väljavaated, seega ei tasu oodata, kuni seisund muutub kriitiliseks. Täielik paranemine on võimalik ja sage.
Millal abi otsida?
Kui mõtted toidust ja kehast võtavad suure osa päevast või tunnete ära mitu hoiatusmärki, pöörduge perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Lapsevanematele: ärge kommenteerige lapse kehakaalu, vaid rääkige enesetundest ja pöörduge koos spetsialisti poole. Emotsionaalset tuge pakub telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta, vestlus ka palunabi.ee kaudu), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Ägeda ohu korral helistage 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas söömishäire on kehalt näha?
Ei. Enamik söömishäirega inimesi on „normaalse“ kehakaaluga ning häire raskust ei mõõdeta kilogrammides, vaid käitumise ja mõtete sisu järgi. Oodata, kuni välimus muutub, on ohtlik viga.
Mille poolest erineb emotsionaalne söömine liigsöömishäirest?
Emotsionaalne söömine (kui toiduga leevendatakse tundeid) on levinud harjumus ja veel mitte häire. Häirest räägitakse siis, kui hood korduvad, kontroll kaob ja tekib tugev häbitunne. Meil on mõlema jaoks eraldi test.
Mida teha, kui olen mures lähedase pärast?
Rääkige õrnalt ja konkreetselt sellest, mida märkate, ilma süüdistuste ja välimuse kommentaarideta. Pakkuge, et pöördute koos spetsialisti poole, ja olge kannatlik: eitamine on häire osa.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.