Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Anoreksia: haigus, mis maskeerub kontrolliks

Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille tuum ei ole toit, vaid hirm ja kontroll: toitu piiratakse rangelt, kaalutõus tekitab paanikat ja peeglist paistab keha teistsugusena, kui see tegelikult on. Väljast võib see paista „raudse distsipliinina“, seest on see vangla üha rangemate reeglitega.

See on söömishäiretest kõige tõsisem: see kurnab füüsiliselt kogu organismi, seega on siin kõige olulisem sõna „varakult“. Mida varem ravi algab, seda paremad on väljavaated, ja paraneda on tõesti võimalik.

Varajased märgid, mida märkavad enamasti lähedased

Arenev anoreksia on tavaliselt nähtav juba enne märgatavat kaalulangust:

  • Üha rangemad toidureeglid: toiduainete nimekirjad, kalorite lugemine, „turvaline“ toit
  • Söömisrituaalid: toidu peenestamine, pikk närimine, toidu taldrikul ringi lükkamine
  • Ühiste söögikordade vältimine („ma juba sõin“, „kõht valutab“)
  • Liigne liikumine kohustuse, mitte naudingu pärast
  • Keha peitmine avarate riiete alla, pidev külmatunne, energia langus
  • Meeleolumuutused: ärrituvus, endasse tõmbumine, jutud keerlevad üha sagedamini toidu ja kehakaalu ümber

Miks see ei ole dieet ega valik?

Dieedil on lõpp, anoreksial seda ei ole: iga saavutatud piir muutub uueks lähtepunktiks. Sellele aitab kaasa bioloogia: näljas aju mõtleb teisiti, seega kaitseb haigus iseennast ja üleskutsed „lihtsalt söö“ põrkuvad vastu seina. Inimene ei ole kangekaelne, ta on haige.

Riskipinnase moodustavad perfektsionism, ärevus, madal enesehinnang, sport või keskkond, kus kehakaalu pidevalt hinnatakse, ja kultuur, kus saledust võrdsustatakse eduga.

Kuidas seda ravitakse?

Ravi on alati meeskonnatöö: arst (kehalise seisundi pärast), psühhoterapeut (enamasti söömishäiretele kohandatud kognitiiv-käitumisteraapia, noorukitel perepõhine ravi) ja toitumisspetsialist, kes töötab häbistamata. Esimesed eesmärgid on keha turvalisus ja korrapärane söömine, sügavam töö hirmude ja enesehinnanguga käib samal ajal.

Tee algab tavaliselt perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi juurest; raskematel juhtudel ravitakse söömishäiretele spetsialiseerunud osakondades.

Sõnum lähedastele

Ärge kommenteerige keha ja kehakaalu (ei kriitika ega „sa näed hea välja“ mõju nii, nagu loodate), ärge võidelge laua taga, rääkige tunnetest ja väsimusest, mitte toidust. Teie kõige tähtsam ülesanne on aidata jõuda spetsialistini ja jääda sidemeks, mis ei sõltu taldriku sisust. Emotsionaalset tuge pakub telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestlus ka palunabi.ee kaudu), lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi). Ägeda ohu korral helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas anoreksiat esineb ainult väga saledatel tüdrukutel?

Ei: seda esineb eri soost, eri vanuses ja eri kehatüübiga inimestel ning diagnoosi jaoks on kõige olulisemad käitumine, hirm ja kehataju moonutus, mitte number kaalul. Meestel ja vanematel inimestel tuntakse anoreksia just selle stereotüübi tõttu sageli hiljem ära.

Kas anoreksiast saab paraneda?

Jah: ravi abil paraneb enamik inimesi või saavutab stabiilse elu ilma haiguse reegliteta. Paranemine võib kesta kuid või aastaid ja tagasilangusi tuleb ette, kuid suund on selge: mida varem abi saadakse, seda lühem on tee.

Kas meie test tuvastab anoreksia?

Ei. SCOFF-küsimustikul põhinev söömishäirete test näitab riskimärke ja aitab otsustada, kas pöörduda spetsialisti poole, kuid diagnoosi paneb arst. Kui tunnete kirjeldatud pildi ära, pöörduge abi saamiseks testi tulemust ootamata.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid