Emotsionaalse söömise test
Miks me sööme, kui me ei ole näljased? Toitumispsühholoogia eristab kolme vastust. Ühed söövad emotsioone: stressi, kurbust, igavust. Teisi juhib ümbrus: lõhn, vaateaken, täis laud. Kolmandad elavad lõputus piirangurežiimis, mis varem või hiljem lõpeb murdumisega. Neid kolme söömisstiili (emotsionaalne, väline ja piirav) on paljudes uuringutes mõõdetud Hollandi DEBQ küsimustikuga ning igaüks neist vajab erinevat strateegiat.
Need kaksteist küsimust on meie omad, kirjutatud DEBQ mudeli ümber: neli iga stiili kohta. Need ei ole DEBQ ise ja tulemus ei ole võrreldav DEBQ tulemustega. Tulemus näitab teie domineerivat stiili ja kõigi kolme tasakaalu.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Kolm söömisstiili: DEBQ mudel
Hollandi psühholoog Tatjana van Strien lõi 1986. aastal küsimustiku DEBQ (Dutch Eating Behaviour Questionnaire), mis on tänini üks enim kasutatud söömiskäitumise mõõtmise vahendeid maailmas. Selle idee on lihtne ja praktiline: inimesed ei söö ühel põhjusel, vaid kolmel eri teel. Emotsionaalne söömine vastab sisemistele tunnetele, väline ümbritsevatele ärritajatele ja piirav on teadlik kontroll, mis ise muudab söömiskäitumist, sageli ootamatul viisil.
Miks on oluline teada oma stiili? Sest universaalsed nõuanded („söö vähem, liigu rohkem“) eiravad mehhanismi. Emotsionaalsele sööjale aitab ümbruse korrastamine vähe, kuni emotsioonidel ei ole teist kanalit. Välisele sööjale ei anna emotsioonipäevik midagi, riiulite ümberkorraldamine aga annab palju. Piiravale sööjale ei ole uus dieet lahendus, vaid tsükli jätk. Originaalne DEBQ on litsentsitud ja mõeldud teadusuuringuteks, seepärast koostasime selle testi küsimused ise sama mudeli põhjal.
Emotsionaalne söömine lähemalt: miks toit „toimib“?
Emotsionaalsel söömisel on kindel bioloogiline alus. Maitsev ja kaloririkas toit aktiveerib aju tasusüsteemi ja pärsib lühiajaliselt stressitelge: suhkru ja rasva kombinatsioon on planeedi kiireim legaalne rahusti. Bioloogiale lisandub õppimine: kui lapsepõlves lohutati kommiga ja pidupäevad tähendasid kaetud lauda, kirjutab aju kogu eluks endale valemi „halb enesetunne laheneb söömisega“. Täiskasvanuna lülitub see valem sisse automaatselt, enne kui jõuate mõelda.
Probleem ei ole selles, et see ei toimi, vaid selles, et see toimib liiga lühikest aega ja liiga kõrge hinnaga. Emotsioon naaseb, sest selle põhjus (stress tööl, üksildus, väsimus) jääb puutumata, ning sellele lisanduvad süütunne ja kehaline raskus. Pikapeale kahaneb emotsioonide tööriistakast: ainsaks vastuseks mis tahes tundele saab söömine. Seepärast ei ole emotsionaalse söömise lahendus dieet, vaid emotsioonide lihase treenimine: märgata, nimetada, valida vastus. Kui tundeid on üldse raske üksteisest eristada, tuleb kasuks emotsioonide mõistmise test.
Piiramise paradoks: miks dieedid lõpevad külmkapi juures?
Toitumispsühholoogia klassikaline avastus kuulub Janet Polivyle ja Peter Hermanile: inimesed, kes end rangelt piiravad, söövad pärast reegli rikkumist rohkem kui need, kes end üldse ei piira. Nähtust nimetatakse „mis seal ikka“ efektiks (ingl what the hell): dieet varises kokku ühe küpsise pärast, järelikult on päev kadunud, söön kõike, homsest jälle rangelt. Mida rangemad reeglid, seda sagedasemad ja suuremad murdumised ning kaal tuleb pärast selliseid tsükleid enamasti tagasi koos lisaga.
Mehhanism on kahekordne. Füsioloogiliselt lülitab nälgiv organism sisse näljahormoonid ja säästurežiimi: keha ei mõista dieeti, ta mõistab nälga. Psühholoogiliselt muudab keeld toidu huvitavamaks (keelatud vilja efekt on mõõdetud ka laboris) ja mõtlemine „kõik või mitte midagi“ muudab iga kõrvalekalde katastroofiks. Uuringutega toetatud väljapääs on paindlikum struktuur: regulaarne ja piisav söömine ilma keelatud toitudeta, kus magustoit on elu normaalne osa, mitte patt. Selline süsteem on dieetidest igavam, kuid erinevalt neist toimib see pikka aega.
Millal ei ole see enam stiil, vaid häire?
Söömisstiilid on normaalse käitumise variandid: need on peaaegu kõigil, lihtsalt eri vahekorras. On aga märke, mis näitavad, et söömise teema kasvab terviseprobleemiks: korduvad ülesöömishood koos kontrolli kaotamise tundega, tugev süütunne ja häbi pärast söömist, salaja söömine, kompenseerimine (nälgimise, oksendamise, kurnava treeninguga) ning mõtted kaalust ja välimusest, mis võtavad suure osa päevast. Need märgid on tõsised olenemata sellest, kui palju inimene kaalub.
Kui tundsite ära vähemalt mõne neist, tehke söömishäirete test ja kaaluge vestlust spetsialistiga: söömishäired on ravitavad ja mida varem alustada, seda kergem on tee. Kui teie teema on lihtsam (harjumused, millest olete tüdinud), alustage oma domineeriva stiili nõuannetest ja harjumuste testist: söömiskäitumine on rohkem harjumuste ülesehituse kui tahtejõu küsimus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas emotsionaalne söömine on söömishäire?
Ei, iseenesest on see söömisstiil, mis on väga paljudel inimestel. Kuid see võib saada sillaks liigsöömishäire poole, kui hood muutuvad sagedamaks ning nendega kaasnevad kontrolli kaotus, süütunne ja varjamine. Piiriks on kannatus ja kontroll: kui söömine tekitab tugevat stressi või tunnete, et te ei suuda seda enam ohjata, on aeg teha söömishäirete test ja pidada nõu spetsialistiga.
Kuidas eristada emotsionaalset nälga kehalisest?
Kehaline nälg kasvab järk-järgult, on tunda kehas (maos), sobib mitmesugune toit ja lõpeb kõhu täis saamisega. Emotsionaalne nälg tuleb äkki, algab peast, nõuab kindlat toitu (enamasti magusat või rasvast), ei lõpe küllastumisega ja selle järel jääb süütunne. Lihtne test: kui õun ei sobi, aga šokolaad sobib, on nälg tõenäoliselt emotsionaalne.
Kas emotsionaalsest söömisest on võimalik täielikult loobuda?
Eesmärk ei ole null, vaid vahekord: toit kui üks kümnest emotsioonide tööriistast on normaalne (pidupäevad, lohutav tass teed), toit kui ainus tööriist on probleem. Praktikas väheneb emotsionaalne söömine mõne kuuga märgatavalt, kui tekivad alternatiivid ja regulaarne söömine. Kui selle taga on krooniline stress või meeleoluraskused, tasub tegeleda ka nendega.
Kas see test sobib meestele?
Jah. Söömisstiilide uuringud keskendusid pikka aega naistele, kuid kõiki kolme stiili mõõdetakse ka meestel: meestel varjub emotsionaalne söömine sagedamini lause „mulle lihtsalt meeldib hästi süüa“ taha ja piirav söömine spordi toitumisreeglite taha. Mehhanismid ja lahendused on samad.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- van Strien T. jt (1986). The Dutch Eating Behavior Questionnaire (DEBQ) for assessment of restrained, emotional, and external eating behavior. International Journal of Eating Disorders, 5(2).
- Herman C. P., Polivy J. (1980). Restrained eating. In: Stunkard A. J. (ed.), Obesity. Saunders.
- van Strien T. (2018). Causes of emotional eating and matched treatment of obesity. Current Diabetes Reports, 18(6).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.