Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

ACT-teraapia: leppida sellega, mida muuta ei saa, ja muuta seda, mis on oluline

Suur osa kannatusest ei tulene ebameeldivatest mõtetest ja tunnetest endist, vaid lõputust võitlusest nendega: püüdlustest mitte mõelda, mitte tunda, elu edasi lükata, kuni ärevus möödub. Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (ACT, hääldatakse nagu ingliskeelne sõna „act“) pakub vastupidist lahendust: lõpetada võitlus oma sisemise ilmaga ja hakata liikuma selles suunas, mis on teile tegelikult oluline, võttes ärevuse endaga kaasa.

ACT kuulub käitumisteraapiate nn kolmandasse lainesse, mille algatas Ameerika psühholoog Steven Hayes 1980. aastatel. Selle eesmärk ei ole sümptomeid kõrvaldada, vaid suurendada psühholoogilist paindlikkust: võimet olla hetkes ja toimida oma väärtuste järgi ka siis, kui sees on ebamugav. Huvitaval kombel vähenevad sümptomid sellest enamasti samuti, lihtsalt need ei ole enam tähelepanu keskmes.

Mis on ACT?

ACT arendab kuut omavahel seotud oskust, mis kokku moodustavad psühholoogilise paindlikkuse:

  • Aktsepteerimine: lasta ebameeldivatel tunnetel olla, selle asemel et kulutada jõudu nende allasurumisele
  • Mõtetest eraldumine: näha mõtet mõttena („mul tekkis mõte, et see ei õnnestu“), mitte faktina
  • Hetkes olemine: tähelepanu toomine sellele, mis toimub siin ja praegu, mitte mineviku kordamisele või tuleviku stsenaariumidele
  • Jälgiv mina: kogemused muutuvad, kuid on keegi, kes neid jälgib, ja ta on suurem kui ükski tema mõte
  • Väärtused: selge arusaam sellest, milline inimene te tahate olla ja mis on teie elus kõige olulisem
  • Pühendunud tegutsemine: konkreetsed sammud oma väärtuste suunas ka siis, kui motivatsioon või meeleolu ei toeta

Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud

ACT-d on uuritud sadades randomiseeritud uuringutes. Metaanalüüsid (näiteks A-Tjak ja kolleegid, 2015; Gloster ja kolleegid, 2020) näitavad, et see on tõhusam kui ootenimekiri või platseebo ning põhimõtteliselt sama tõhus kui klassikaline KKT ärevuse, depressiooni, sõltuvuste ja stressiga seotud probleemide ravis.

ACT eriline tugevus on kroonilised probleemid, mida ei saa kõrvaldada: krooniline valu, pikaajalised haigused, kõrvakohin, aga ka läbipõlemine ja tunne, et elul pole enam suunda. Kui põhjust ei ole võimalik kaotada, on suhte muutmine sellega sageli ainus realistlik tee ja just siin on ACT-l ehk kõige tugevamad tõendid.

ACT-d kasutatakse meelsasti ka ennetuses ja töökeskkonnas: selle lühiprogrammid vähendavad töötajate stressi ja suurendavad vastupidavust. Raske depressiooni või ägedate kriiside korral rakendatakse seda ettevaatlikumalt, sageli koos muu raviga.

Kuidas seanss käib?

ACT-seansid meenutavad vähem tundi koolis kui klassikaline KKT: palju on kogemuslikke harjutusi, metafoore ja lühikesi tähelepanuharjutusi. Terapeut võib paluda teil jälgida mõtet nagu pilve taevas, kirja panna oma väärtused või planeerida väikese sammu, mille astute ärevusest hoolimata.

Ka siin on oluline harjutamine kodus: lühikesed teadveloleku harjutused, väärtustest lähtuvad teod, mõtetest eraldumise võtted igapäevastes olukordades. Erinevus klassikalisest KKT-st seisneb selles, et mõtete sisu ei parandata: te ei vaidle mõttega, vaid õpite seda mitte kuulama seal, kus see elamist segab.

Kui kaua teraapia kestab?

Tavaline kuur on 8-16 seanssi kord nädalas. Kroonilise valu või stressi ohjamise programmid toimuvad sageli rühmades ja koosnevad 6-8 kohtumisest. Nagu teisteski käitumisteraapiates, sõltub palju harjutamisest seansside vahel: oskused kasvavad kasutades, mitte neist rääkides.

Kuidas valida spetsialisti?

ACT-d kasutavad enamasti kognitiiv-käitumisteraapia spetsialistid, kes on selles suunas täiendavalt õppinud. Küsige, kas terapeut töötab ACT-meetodil, milliseid koolitusi ta on läbinud ja kas ta käib supervisioonis. Kui teie probleem on krooniline valu või haigus, tasub otsida spetsialisti, kellel on kogemusi just tervisepsühholoogias.

Kvalifikatsiooni saate kontrollida erialaühenduste või kutseregistrite kaudu. Kui te ei tea, kust alustada, võib esimene samm olla vestlus perearstiga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas „aktsepteerimine“ ei tähenda alla andmist?

Ei. ACT-s käib aktsepteerimine sisemiste kogemuste kohta (mõtted, tunded, aistingud), mida saame otseselt vähe kontrollida, mitte väliste olude kohta. Energia, mis kulus tunnetega võitlemisele, suunatakse tegudele, mida saate muuta. See on aktiivne, mitte passiivne hoiak.

Mille poolest erineb ACT klassikalisest KKT-st?

Klassikaline KKT töötab mõtete sisuga: õpite märkama moonutusi ja sõnastama täpsemaid mõtteid. ACT töötab suhtega oma mõtetesse: pole oluline, kas mõte on täpne, oluline on see, kas tasub lasta tal rooli hoida. Praktikas kombineeritakse neid suundi sageli ja uuringutes on nende tulemused sarnased.

Kas ACT on sama mis meditatsioon?

Ei, kuigi teadveloleku harjutused on üks ACT osadest. Lisaks neile kuulub ACT-sse töö väärtustega ja käitumise muutmise meetodid, seega on see terviklik psühhoteraapia süsteem, mitte lõdvestusvõte.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid