Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Humanistlik teraapia: vestlus, mille keskmes on inimene, mitte diagnoos

Humanistlik psühhoteraapia lähtub veendumusest, et inimene ei ole rikkis masin, mida tuleb parandada. Igaühel on sisemine kalduvus kasvada ja see pääseb esile, kui tekivad sobivad tingimused. Teraapia ülesanne on need tingimused luua.

Selle suuna tuntuim vorm on Ameerika psühholoogi Carl Rogersi isikukeskne teraapia. Rogers väitis, et muutuse toovad kaasa suhte kolm omadust: terapeudi siirus, tingimusteta aktsepteerimine ja täpne empaatia kliendi maailma suhtes. Tänapäeva psühhoteraapiauuringud annavad talle osaliselt õigust: terapeutilise suhte kvaliteet on kõigis suundades üks tugevamaid tulemuse ennustajaid.

Mis on humanistlik teraapia?

See on mitme omavahel suguluses oleva koolkonna pere: isikukeskne teraapia (Rogers), gestaltteraapia (tähelepanu sellele, mis toimub siin ja praegu, kehaaistingutele ja lõpetamata olukordadele), eksistentsiaalne teraapia (tähenduse, vabaduse, surma ja üksinduse küsimused) ning emotsioonikeskne teraapia (EFT, mis aitab jõuda sügavamate tunneteni ja neid läbi töötada).

Neid kõiki ühendab ühine tuum: klienti peetakse oma elu asjatundjaks, terapeut ei suru peale tõlgendusi ega jaga ülesandeid, vaid aitab turvalises ruumis iseennast kuulda. Tähelepanu keskmes ei ole sümptomite loetelu, vaid kogu inimene: väärtused, valikud, suhted ja tähendus.

Kellele see sobib? Mida näitavad uuringud

Robert Elliotti ja kolleegide metaanalüüsid, mis hõlmavad umbes kahtsadat uuringut, näitavad, et humanistlikud ja kogemuslikud teraapiad toovad kaasa olulisi muutusi, mis püsivad ka pärast ravi lõppu, ning paljudel juhtudel on nende mõju võrreldav teiste suundadega. Kõige paremad tõendid on depressiooni, suhetega seotud raskuste ja üldise psühholoogilise distressi kohta, emotsioonikeskset teraapiat on põhjalikult uuritud paaride ja depressiooni puhul.

See suund sobib eriti hästi siis, kui raskustel ei ole selget diagnoosi kuju: elukriis, kaotus, tähenduse küsimused, enesehinnangu ja identiteediga seotud otsingud või tunne, et elate kellegi teise elu. Kui tegemist on konkreetse häirega, millel on selge sihtravi (näiteks foobiad või obsessiiv-kompulsiivne häire), tasub esmalt kaaluda just seda.

Kuidas seanss käib?

Seanss kestab umbes 50 minutit ja on vaba vormiga vestlus: teie valite teemad, terapeut kuulab tähelepanelikult, täpsustab ja peegeldab kuuldut, aidates teil oma tundeid ja vajadusi selgemalt näha. Nõuandeid ja hinnanguid välditakse teadlikult, sest eesmärk on vastused, mille leiate ise.

Gestaltteraapias on seanss aktiivsem: terapeut võib pakkuda katset, näiteks kujuteldavat vestlust olulise inimesega „tühjal toolil“, või juhtida tähelepanu kehaaistingutele ja hääletoonile. Eksistentsiaalses teraapias on rohkem ruumi vestlustel valikutest, vastutusest ja sellest, mis teeb elu tähendusrikkaks.

Kui kaua see kestab?

Ranget protokolli ei ole: teraapia võib kesta mõnest kuust mitme aastani, kohtumised on tavaliselt kord nädalas. Kestus sõltub eesmärkidest: kriisist ülesaamiseks võib piisata 10-20 seansist, sügavam töö minatunde ja suhetega võtab rohkem aega. Lõpetamine arutatakse läbi koos, kui tunnete, et eesmärgid on saavutatud.

Kuidas valida spetsialisti?

Otsige spetsialisti, kes on läbinud pikaajalise humanistliku suuna (isikukeskse, gestalt- või eksistentsiaalse) psühhoteraapia väljaõppe. Selline väljaõpe kestab tavaliselt mitu aastat ning hõlmab isiklikku teraapiat ja supervisiooni. Siin on omavaheline sobivus eriti tähtis: kui te ei tunne mõne kohtumise järel, et teid aktsepteeritakse ja kuulatakse, tasub otsida teist inimest, sest selles suunas on suhe ise peamine ravim.

Julgelt võite küsida spetsialisti väljaõppe, töökogemuse ja supervisiooni kohta ning kontrollida, kas ta kuulub mõnda erialaliitu või on kantud kutseregistrisse.

Korduma kippuvad küsimused

Kas „lihtsalt rääkimine“ võib tõesti aidata?

Võib, ja seda on uuringutes mõõdetud: turvaline ja aktsepteeriv suhe muudab seda, kuidas inimene näeb ennast ja oma võimalusi, ning terapeutilise sideme kvaliteet on üks tugevamaid teraapia tulemuse ennustajaid. Humanistlik vestlus ei ole argine lobisemine: terapeut on spetsiaalselt õppinud kuulama nii, et aidata teil iseennast kuulda.

Mille poolest erineb humanistlik teraapia KKT-st?

KKT on struktureeritud, tegeleb konkreetsete sümptomitega ja annab koduseid ülesandeid. Humanistlikul teraapial ranget struktuuri ei ole, see liigub teie tempos ja tegeleb kogu inimesega: tunnete, väärtuste ja tähendusega. KKT küsib „kuidas seda mõtet muuta“, humanistlik teraapia aga „mida te tegelikult tahate ja mis takistab teil nii elada“.

Mis on gestaltteraapia lihtsate sõnadega?

See on humanistliku pere suund, mis keskendub olevikule: mida tunnete ja teete siin ja praegu, mida väldite ja millised olukorrad on jäänud „lõpetamata“. Kasutatakse aktiivseid katseid, näiteks vestlust tühja tooliga, mistõttu sobib see inimestele, kellele ainult rääkimisest ei piisa.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid