Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Gestaltteraapia: siin ja praegu, mitte kunagi ja kusagil

Saksakeelne sõna „Gestalt“ tähendab tervikut, lõpetatud kuju. Psüühika püüdleb terviklikkuse poole: ütlemata jäänud sõnad, leinamata kaotused ja lahendamata konfliktid jäävad taustal rippuma nagu avatud programmid ning kulutavad vaikselt energiat. Gestaltteraapia toob sellised lõpetamata olukorrad päevavalgele ja aitab neid lõpetada.

Suuna lõid 1940. ja 1950. aastatel Fritz ja Laura Perls koos kolleegidega. Klassikalisest psühhoanalüüsist pöördus see oleviku poole: kõige olulisem ei ole see, miks midagi juhtus, vaid see, kuidas ma seda praegu, sel hetkel teen, sealhulgas see, mis toimub kehas ning minu ja terapeudi vahel.

Mis on gestaltteraapia?

Gestaltteraapia kuulub humanistlike kogemuslike teraapiate perre. Selle mõned põhirõhud:

  • Siin ja praegu: minevik on oluline niivõrd, kuivõrd see on olevikus elus; teraapias sellest ei jutustata, vaid seda märgatakse tegevuses
  • Teadvustamine (awareness): muutuse peamine mootor on selge märkamine, mida ma tunnen, mida tahan ja mida teen, sageli alustades kehaaistingutest
  • Kontakt ja selle katkestused: uuritakse, kuidas inimene teistega kohtub ja kus ta kohtumise katkestab (neelab oma vajaduse alla, sulandub teisega, projitseerib)
  • Katse: olukorrast rääkimise asemel proovitakse seda seansil läbi; kuulsaim vorm on vestlus tühja tooliga, millel „istub“ oluline inimene või iseenda osa
  • Muutuse paradoks: inimene ei muutu siis, kui ta püüab olla see, kes ta ei ole, vaid siis, kui ta saab täielikult selleks, kes ta on

Kellele see sobib? Mida näitavad uuringud

Gestaltteraapiat kasutatakse suhteraskuste, läbi elamata leina ja viha, enesehinnangu ja identiteedi küsimuste ning psühhosomaatiliste pingete korral, samuti inimestega, kes „saavad kõigest aru, aga ei tunne midagi“: selle kehaline ja kogemuslik stiil jõuab sinna, kus analüüs jääb toppama.

Tõendite pilt: humanistlike ja kogemuslike teraapiate ülevaated (Elliott ja kolleegid) näitavad olulisi ja püsivaid muutusi, mis on võrreldavad teiste suundadega. Üksikuid gestalttehnikaid on uuritud täpsemalt: Leslie Greenbergi uuringutes andis tühja tooli töö lõpetamata tunnetega häid tulemusi ja sai emotsioonikeskse teraapia aluseks. Puhta gestaltteraapia kontrollitud uuringuid on siiski vähe, seega tasub konkreetsete diagnooside (foobiad, OKH, raske depressioon) korral esmalt kaaluda sihtravi.

Kuidas seanss käib?

Seanss on elav ja ettearvamatu: terapeut peatab jutustuse sageli küsimusega „mida te praegu tunnete, kui seda ütlete?“, juhib tähelepanu häälele, hingamisele või rusikasse surutud kätele. Pika konfliktikirjelduse asemel võib ta pakkuda katset: öelda see otse tühjale toolile, võimendada liigutust või olla hetkeks oma teine pool.

Suhe terapeudiga on siin avatud ja dialoogiline: terapeut ei peitu neutraalsuse taha, vaid jagab oma tähelepanekuid ja reaktsioone. Paljud gestaltterapeudid töötavad ka gruppidega, kus katseteks on rohkem ruumi.

Kui kaua see kestab?

Mõnest kuust mitme aastani, enamasti kohtudes kord nädalas: kestus sõltub eesmärkidest ja ranget protokolli ei ole. Üksikute lõpetamata olukordade puhul (näiteks kaotuse järel ütlemata jäänud tunded) piisab mõnikord ka mõnest intensiivsest kohtumisest.

Kuidas valida spetsialisti?

Gestaltterapeudi väljaõpe kestab tavaliselt mitu aastat ning hõlmab isiklikku teraapiat ja supervisiooni. Küsige, millise väljaõppe spetsialist on läbinud ja kas ta käib jätkuvalt supervisioonis.

Kuna tegemist on suhte- ja kogemusteraapiaga, kontrollige paari kohtumise järel: kas tunnen end katsetamiseks piisavalt turvaliselt? Kui ei, öelge see välja: hea gestaltterapeudi jaoks on see seansi kõige väärtuslikum materjal.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on tühja tooli tehnika?

Teie ette pannakse tühi tool, millel kujutate ette olulist inimest (või oma osa, näiteks sisekriitikut), ja räägite temaga otse, seejärel istute ümber ja vastate tema kohalt. See kõlab teatraalselt, kuid uuringutes aitab see tehnika tõhusalt lõpetada ütlemata jäänud tundeid, sest see äratab emotsiooni, mitte ainult jutu sellest.

Mille poolest erineb gestaltteraapia psühhodraamast?

Mõlemad on kogemuslikud ja kasutavad läbimängimist, kuid gestaltteraapia on enamasti individuaalne ja keskendub teadvustamise teravdamisele siin ja praegu, psühhodraama aga on grupimeetod, millel on terve lava, abirollid ja lavastus. Tühi tool on gestaltteraapia panus, mille psühhodraama ja teised suunad on üle võtnud.

Kas gestaltteraapia sobib konkreetse diagnoosi raviks?

See võib olla väärtuslik depressiooni, ärevuse või psühhosomaatiliste kaebuste korral, eriti kui olulised on suhete ja tunnete teemad. Kuid seisundite puhul, millel on tugev sihtravi (foobiad, OKH, PTSH), on aus esmalt kaaluda KKT-d, kokkupuuteteraapiat või EMDR-i ja valida gestaltteraapia sügavamaks isiklikuks tööks.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid