Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kohanemishäire: kui muutus osutub liiga raskeks

Lahutust, koondamist, kolimist või diagnoosi on raske üle elada ja see on normaalne. Kohanemishäire diagnoositakse siis, kui reaktsioon konkreetsele muutusele on tugevam ja kestab kauem, kui võiks oodata, ning hakkab segama töötamist, õppimist või suhteid.

See on üks sagedasemaid diagnoose vaimse tervise praktikas ja ühtlasi üks kõige paremini taanduvaid: kui stressor kaob või inimene kohaneb, taanduvad sümptomid tavaliselt poole aasta jooksul.

Kuidas kohanemishäiret ära tunda?

Sümptomid algavad umbes kolme kuu jooksul pärast muutust:

  • Selge seos konkreetse sündmuse või muutusega (inimene nimetab selle enamasti ise)
  • Masendunud meeleolu, ärevus või nende segu, pisarad, pinge
  • Mõtted keerlevad pidevalt sündmuse ümber
  • Une ja söögiisu muutused, ärrituvus
  • Tööl või koolis on raske keskenduda, tahaks kõigest eemale tõmbuda
  • Noorukitel on sagedamini näha käitumise muutusi: endasse tõmbumine, konfliktid, kooli vältimine

Mille poolest erineb see depressioonist ja PTSH-st?

Depressioonist eristavad seda põhjus ja kulg: kohanemishäire algab pärast konkreetset stressorit ja taandub tavaliselt kuue kuu jooksul pärast selle lõppu, depressioon võib aga tekkida ilma selge põhjuseta ja kulgeda oma rada. Kui sümptomid süvenevad või venivad, vaadatakse diagnoos üle, sest kohanemishäire võib üle minna depressiooniks.

PTSH-st erinevad sündmuse iseloom ja sümptomid: PTSH tekib pärast elu või turvalisust ähvardanud ohtu ning sellel on oma tuum (pealetükkivad mälestused, vältimine, valvsus), kohanemishäiret põhjustavad aga palju laiema ringi elumuutused.

Mis aitab kohaneda?

Sageli piisab lühiajalisest psühholoogilisest abist: vestlusteraapia aitab muutust töödelda, rutiini taastada ja kontrollitunnet tagasi saada. Ravimeid määratakse harvemini, peamiselt siis, kui uni või ärevus on tugevalt häiritud. Alustada võib perearstist, psühholoogist või kliinilisest psühholoogist.

Eneseabis toimivad lihtsad asjad: päevarütmi ankrud (ärkamine, söömine, liikumine), suhtlusringi hoidmine, mõõdukus alkoholiga (õhtul see „aitab“, kuid järgmisel päeval on olla veel raskem) ja realistlikud ootused: kohanemine on nädalaid kestev protsess, mitte nupuvajutusega ümberlülitus.

Millal abi otsida?

Kui muutusest on möödunud mitu kuud, kuid elu ei toimi ikka veel (töö, uni, suhted) või kui tekivad enesevigastamise mõtted, ärge oodake, „kuni see üle läheb“. Kiiret tuge pakub emotsionaalse toe telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta, ka veebis palunabi.ee) ja Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi). Vahetu ohu korral helistage 112. Varajane abi tasub end siin eriti ära: kohanemishäire paraneb kiiresti ja hästi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kohanemishäire on „päris“ diagnoos?

Jah, see on ametlik RHK-diagnoos ja üks praktikas kõige sagedasemaid. See ei tähenda nõrkust: tegemist on normaalse kohanemissüsteemi ülekoormusega, mis vajab lihtsalt tuge.

Kui kaua see kestab?

Määratluse järgi taanduvad sümptomid kuue kuu jooksul pärast stressori lõppu. Kui stressor kestab edasi (näiteks veniv lahutusprotsess), võib ka reaktsioon kesta kauem, ning kui sümptomid püsivad, vaadatakse diagnoos üle.

Kuidas oma seisundit kontrollida?

Meie stressi-, ärevuse- ja heaolutestid aitavad hinnata sümptomite taset ja jälgida muutusi nädalate kaupa. See ei ole diagnoos, kuid hea lähtepunkt vestluseks spetsialistiga.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid