Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Lahenduskeskne teraapia: vähem probleemist, rohkem väljapääsust

Enamik teraapiaid alustab küsimusega „mis on valesti ja kust see tuleb?“. Lahenduskeskne lühiteraapia (inglise keeles SFBT) pööras 1980. aastatel selle loogika ümber: Steve de Shazer ja Insoo Kim Berg märkasid, et kliendid ei muutu siis, kui nad mõistavad probleemi lõpuni, vaid siis, kui nad näevad selgelt, mida nad selle asemel tahavad, ja hakkavad kordama seda, mis juba natukenegi toimib.

Seepärast ei süüvi SFBT peaaegu üldse minevikku ega diagnoosidesse. Selle töömaterjal on erandid (hetked, mil probleem oli nõrgem või puudus), juba olemasolevad ressursid ja väga konkreetsed lähimad sammud.

Mis on lahenduskeskne teraapia?

Meetodi tunneb ära mõne iseloomuliku tööriista järgi:

  • Imeküsimus: „Kujutage ette, et öösel juhtus ime ja probleem kadus. Millest te hommikul seda kõige esimesena märkaksite?“ Vastus muudab ähmase soovi konkreetseks, äratuntavaks tulevikupildiks
  • Skaalad: „Kus te olete skaalal 0-10? Mis lubab juba öelda 4, mitte 3? Kuidas näeks välja 5?“ Nii muutub edasiminek nähtavaks ja jaguneb sammudeks
  • Erandite otsimine: millal on probleem väiksem? Mis on siis teisiti? Kuidas seda rohkem teha?
  • Tunnustus ja ressursid: terapeut märkab aktiivselt, mis inimesel juba õnnestub, ja ehitab sellele, mitte puudustele

Kellele see sobib? Mida näitavad uuringud

Uuringute ülevaated (näiteks Gingerich ja Peterson, 2013) näitavad, et SFBT annab olulist kasu igapäevaelu, käitumise ja suhetega seotud raskuste korral, sageli väga lühikese ajaga, ning paljudes valdkondades on selle tulemused võrreldavad pikemate teraapiatega. Meetodit kasutatakse laialt koolides, sotsiaaltöös, perenõustamises ja organisatsioonides, kus aeg on piiratud.

Ausad piirid: raske depressiooni, trauma, sõltuvuste või isiksushäirete korral ei ole SFBT üksi esmavaliku ravi, siin on tugevamad tõendid spetsialiseeritud suundadel. SFBT sobib kõige paremini siis, kui probleem on piiritletud, motivatsioon olemas ja vaja on selgust ja tõuget, samuti abiks pikema teraapia ootamise ajal.

Kuidas seanss käib?

Vestlus keerleb esimestest minutitest peale soovitud tuleviku ja selle ümber, mis juba toimib. Terapeut küsib palju ja konkreetselt, kuid väldib „miks“-küsimusi: nende asemel kõlab „millest te märkate, et on parem?“, „mida te siis rohkem teete?“. Seansi lõpus sõnastatakse sageli väike katse nädalaks, näiteks jälgida hetki, mil probleem on nõrgem.

Iga järgmine kohtumine algab küsimusega „mis on paremaks läinud?“: ka väikesi nihkeid võimendatakse ja analüüsitakse, kuidas need juhtusid, et neid saaks korrata.

Kui kaua see kestab?

See on üks lühemaid teraapiaid: tavaliselt 3-8 kohtumist, mõnikord piisab ka ühest või kahest. Pikka kuuri keegi ette ei planeeri: pärast iga seanssi küsitakse, kas järgmist on veel vaja.

Kuidas valida spetsialisti?

Lahenduskeskset tööd õpivad psühholoogid, psühhoterapeudid ja sotsiaaltöötajad; küsige, kas spetsialist on läbinud SFBT koolituse. See meetod sobib eriti hästi esimeseks kokkupuuteks abiga: lühike, konkreetne ja ilma pika minevikku süüvimiseta.

Kui mõne kohtumise jooksul selgub, et piiritletud probleemi taga on midagi sügavamat (trauma, aastaid kestnud depressioon), pakub hea spetsialist ise välja sobivama suuna.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tõsist probleemi saab lahendada mõne kohtumisega?

Mõnda saab: kui probleem on piiritletud ja inimene motiveeritud, annavad mõned sihipärased vestlused palju. Kuid SFBT ei teeskle, et kõik laheneb kiiresti: sügavamate seisundite korral annab see ausalt teed pikematele, spetsialiseeritud teraapiatele või töötab nendega koos.

Kas see ei ole pealiskaudne, kui põhjustest ei räägita?

SFBT tugineb tähelepanekule, et arusaamine probleemi päritolust ei muuda alati käitumist, käitumise muutus aga muudab sageli enesetunnet ka ilma põhjuste täieliku analüüsita. Kui teile on oluline mõista juuri, on see õigustatud vajadus, ainult et selleks sobivad paremini teised suunad, näiteks psühhodünaamiline.

Kus kasutatakse SFBT-d väljaspool kliinikut?

Koolides (töö õpilaste käitumisega), sotsiaaltöös peredega, coachingus ja organisatsioonides. Sama küsimuste stiil (skaalad, erandid, konkreetsed sammud) toimib kõikjal, kus on vaja muutust piiratud aja jooksul.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

  • Gingerich W. J., Peterson L. T. (2013). Effectiveness of solution-focused brief therapy: a systematic qualitative review of controlled outcome studies. Research on Social Work Practice
  • de Shazer S., Dolan Y. jt (2007). More Than Miracles: The State of the Art of Solution-Focused Brief Therapy. Haworth Press

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid