Kohanemishäire test
Lahutus, töö kaotus, kolimine, raske diagnoos, konflikt tööl või lähedase haigus löövad rööpast välja peaaegu igaühe. Tavaliselt kohaneb inimene mõne nädalaga tasapisi. Kui reaktsioon muutusele on tugevam ja pikem, kui võiks oodata, ning mõtted sellest ei lase normaalselt töötada, magada ja suhelda, räägitakse kohanemishäirest.
Enne alustamist meenutage üht konkreetset viimaste kuude sündmust või muutust, mis on olnud teile kõige raskem, ja vastake sellele mõeldes. Kolmteist meie koostatud küsimust põhinevad RHK-11 ja DSM-5-TR kirjeldustel: need hindavad, kui palju muutus mõtteid hõivab, kui palju igapäevaelu häirub ja millised emotsioonid sellega kaasnevad.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on kohanemishäire?
Kohanemishäire on liiga tugev ja liiga pikk reaktsioon selgelt nimetatavale elumuutusele või sündmusele. Selleks võib olla lahutus, töö kaotus, rahamured, kolimine, raske haigus, konfliktid või mitme raskuse kuhjumine.
RHK-11 järgi tekivad sümptomid tavaliselt kuu jooksul pärast sündmust (DSM-5-TR järgi kuni 3 kuu jooksul) ja taanduvad enamasti 6 kuuga, kui raske olukord ei jätku. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon toob esile kaks peamist tunnust: pideva mõtetes keerlemise sündmuse ümber (pidevad mõtted, mure, ringiratast mõtlemine) ja suutmatuse kohaneda, mille tõttu häiruvad uni, keskendumine, töö või suhted.
Kuidas see võib avalduda?
Pilt on igaühel veidi erinev, kuid kõige sagedamini korduvad need tunnused:
- Mõtted sündmusest keerlevad pidevalt, isegi siis, kui tahaks puhata
- Masendunud meeleolu, pisarad, ärevus või nende segu
- Une- ja isumuutused, väsimus
- Ärrituvus, lühem kannatus lähedastega
- Keskendumisraskused, igapäevaste toimetuste edasilükkamine
- Eemaldumine inimestest ja lemmiktegevustest
- Noortel sagedamini: endasse tõmbumine, konfliktid, kooli vältimine, riskantne käitumine
Mille poolest erineb see teistest seisunditest?
Tavalisest stressist eristavad seda tugevus ja kestus: raskused ei taandu, vaid hakkavad segama igapäevaelu. Depressioonist eristab selge seos konkreetse muutusega ja see, et seisund möödub enamasti, kui olukord stabiliseerub. Kui aga sümptomid süvenevad või venivad, võib spetsialist hinnata, kas tegemist on juba depressiooniga.
Kui sündmus ohustas elu või turvalisust (õnnetus, kallaletung, vägivald) ning teid vaevavad pealetükkivad mälestused, õudusunenäod ja pidev valvelolek, tehke pigem PTSH-test. Kui kõige raskem muutus on lähedase inimese surm, vaadake pikaleveninud leina kirjeldust, äsja juhtunud vapustuse kohta aga ägeda stressireaktsiooni kirjeldust.
Mis aitab ja kuhu pöörduda?
Sageli piisab lühiajalisest psühholoogilisest abist: vestlusteraapia aitab muutust läbi töötada, lahendusi leida ja kontrollitunnet taastada. Ravimeid määratakse harvemini, enamasti siis, kui uni või ärevus kannatavad tugevalt. Abi otsimist võib alustada perearstist või pöörduda otse psühholoogi poole.
Ise aitavad lihtsad asjad: päevarütm, liikumine, side lähedastega, mõõdukas alkoholitarbimine ja realistlikud ootused. Kohanemine on protsess, mis võtab nädalaid ja kuid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kohanemishäire on päris diagnoos?
Jah. See on lisatud nii RHK-11-sse kui ka DSM-5-TR-i ja praktikas on see üks sagedasemaid. Diagnoos ei tähenda nõrkust: see on märk, et kohanemisvõimed on praegu üle koormatud ja vaja on tuge.
Kui kaua see kestab?
Enamasti taanduvad sümptomid 6 kuu jooksul pärast seda, kui raske olukord lõpeb. Kui see jätkub (näiteks veniv lahutusprotsess või pikk haigus), võib reaktsioon kesta kauem. Kui sümptomid ei taandu, vaatab spetsialist diagnoosi üle.
Mida teha, kui raskeid muutusi on olnud mitu?
Vastake, mõeldes sellele, mis teid praegu kõige rohkem vaevab. Mitme raskuse järjestikune kuhjumine on kohanemishäire sage põhjus, seega tasub seda ka spetsialistile mainida.
Kas test sobib noorukitele?
Noorukid võivad seda teha, kuid neil avalduvad kohanemisraskused sagedamini käitumises: endasse tõmbumises, konfliktides, kooli vältimises. Noor võib helistada ka Lasteabi telefonile 116 111 (ööpäev läbi, tasuta ja anonüümselt).
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Maailma Terviseorganisatsioon. RHK-11 (ICD-11): 6B43 Adjustment disorder.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR).
- Zelviene P., Kazlauskas E. (2018). Adjustment disorder: current perspectives. Neuropsychiatric Disease and Treatment, 14, 375-381.
- O’Donnell M. L. jt (2019). Adjustment Disorder: Current Developments and Future Directions. International Journal of Environmental Research and Public Health, 16(14), 2537.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.