Leina test
Lein ei ole haigus. See on armastuse loomulik hind ja sellel ei ole üht „õiget“ ajakava: igatsus ja kurbus võivad saata palju aastaid ning valu võib uuesti tõusta aastapäevadel või pühade ajal. Osal inimestel jääb lein aga justkui paigale: aasta või rohkem hiljem on see sama terav kui esimestel nädalatel ega lase ellu naasta. Sellist seisundit nimetatakse pikaleveninud leina häireks ja selle korral on võimalik abi saada. Lähemalt kirjutame sellest lehel Pikaleveninud lein.
Testi 13 küsimust on koostatud RHK-11 ja DSM-5-TR kriteeriumide põhjal (küsimused on meie enda sõnastatud). Mõelge inimesele, kelle kaotasite, ja hinnake, kui sageli olete end nii tundnud viimase kuu jooksul. Küsimused võivad tekitada tugevaid tundeid, seega vastake rahulikul ajal ja omas tempos. Kui kaotus juhtus hiljuti, pidage meeles: tugev kurbus esimestel kuudel on loomulik ega ole häire.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Tavaline lein ja pikaleveninud lein
Lein on loomulik reaktsioon lähedase inimese surmale. Enamasti see lainetab: valusad päevad vahelduvad rahulikumatega ja aja jooksul muudab valu kuju. Igatsus võib jääda kogu eluks ja see ei ole häire. Enamik leinajaid leiab mõne kuu või aasta jooksul tasapisi taas ruumi elule kaotuse kõrval.
Osal inimestel seda ei juhtu. Uuringute ülevaade näitas, et umbes ühel täiskasvanul kümnest kujuneb pärast lähedase loomulikku surma välja pikaleveninud lein ning äkiliste või vägivaldsete surmade järel on see risk veelgi suurem. Sel juhul jääb lein sama teravaks ja elu jääb justkui seisma kaotuse päeval.
Kuidas on pikaleveninud leina häire määratletud?
Pikaleveninud leina häire on rahvusvahelistesse klassifikatsioonidesse lisatud alles hiljuti: Maailma Terviseorganisatsiooni klassifikatsiooni RHK-11 (kood 6B42) ja Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni käsiraamatusse DSM-5-TR (2022). Mõlemas on olemus sama: pidev, intensiivne igatsus lahkunu järele või mõtted temast, millega kaasneb tugev hingevalu, mis kestab kauem, kui inimese kultuurikeskkonnas tavaks on, ja segab tugevalt elamist.
Klassifikatsioonid erinevad kestuse poolest: RHK-11 nõuab vähemalt 6 kuud pärast kaotust, DSM-5-TR täiskasvanutel vähemalt 12 kuud (lastel ja noorukitel vähemalt 6 kuud). Teadusuuringutes kasutatakse sageli PG-13-R küsimustikku; selle testi küsimused on koostatud iseseisvalt samade kriteeriumide põhjal, mistõttu nende punkte ei saa võrrelda ametlike PG-13-R tulemustega.
- Identiteedi segadus: tunne, et koos lahkunuga suri osa iseendast
- Kaotuse uskumatus, raskus sellega leppida
- Kaotust meenutavate asjade vältimine
- Tugev hingevalu: kurbus, viha, kibestumus, süütunne
- Raskus naasta inimeste, tegevuste ja plaanide juurde
- Emotsionaalne tuimus, elu mõttetuse ja üksinduse tunne
Mille poolest erineb pikaleveninud lein depressioonist ja PTSH-st?
Pikaleveninud leina korral keerleb valu konkreetse inimese ümber: igatsus tema järele, mõtted temast, kaotuse ebaõiglus. Depressiooni korral hõlmab masendus peaaegu kõike, sealhulgas enesehinnangut, ja rõõm kaob kõigist eluvaldkondadest. Need seisundid käivad sageli koos, seega hindab spetsialist tavaliselt mõlemat.
Kui lähedane hukkus äkki, vägivaldselt või teie silme all, võivad leinale lisanduda ka traumajärgse stressi sümptomid: pealetükkivad pildid surma asjaoludest, õudusunenäod, pidev valvelolek. Sel juhul on abiks ka PTSH-test.
Mis aitab?
Pikaleveninud leina raviks on loodud spetsiaalsed psühhoteraapia vormid. Neis lähenetakse järk-järgult ja turvaliselt kõige valusamatele mälestustele, luuakse uus side lahkunu mälestusega ja taastatakse tasapisi side eluga: inimeste, tegevuste ja tulevikuplaanidega. See ei ole unustamine, vaid viis kanda kaotust nii, et see ei muserdaks.
Abi otsimist võib alustada perearstist või pöörduda otse psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Osa inimesi aitavad leinatugigrupid, kus saab rääkida teistega, kes on kogenud sarnast kaotust. Kui tunnete end väga halvasti, helistage emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta; vestelda saab ka veebis palunabi.ee) või ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua on normaalne leinata?
Ühest vastust ei ole: lein on iga inimese ja iga kaotuse puhul erinev. Kõige teravam periood kestab sageli kuid ja igatsus võib jääda kogu eluks. Muret ei tekita kestus iseenesest, vaid see, et aasta või rohkem hiljem valu ei muutu ega lase elada.
Kas abi otsimine tähendab lahkunu unustamist?
Ei. Leinateraapia eesmärk ei ole mälestusi kustutada ega inimest „lahti lasta“. Selle eesmärk on aidata mälestusel saada millekski, mida saate endaga kaasas kanda, mitte millekski, mis teid rõhub. Paljud inimesed ütlevad pärast teraapiat, et tunnevad end lahkunule lähemal, mitte kaugemal.
Kaotus juhtus mõni kuu tagasi. Kas see test sobib mulle?
Võite seda teha, kuid hinnake tulemust ettevaatlikult: esimestel kuudel pärast kaotust on tugev kurbus loomulik ega ole häire. Kui tunnete end siiski väga halvasti või igapäevaeluga on raske toime tulla, võib abi otsida igal ajal, ootamata aasta möödumist.
Kuidas aidata leinavat lähedast?
Olge kõrval ilma kiirustamata („on aeg edasi minna“ ei aita), nimetage lahkunut nimepidi, pakkuge konkreetset abi (tuua süüa, minna koos kalmistule, jalutada) ning kutsuge teda õrnalt, kuid regulaarselt ühisesse ellu. Kui näete aasta pärast, et elu on seisma jäänud, soovitage ettevaatlikult spetsialistiga rääkida.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi. Mõistame, et see teema on eriti tundlik.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association. Prolonged grief disorder.
- Prigerson H. G., Boelen P. A., Xu J., Smith K. V., Maciejewski P. K. (2021). Validation of the new DSM-5-TR criteria for prolonged grief disorder and the PG-13-Revised (PG-13-R) scale. World Psychiatry, 20(1), 96-106.
- Killikelly C., Maercker A. (2017). Prolonged grief disorder for ICD-11: the primacy of clinical utility and international applicability. European Journal of Psychotraumatology, 8(sup6), 1476441.
- Lundorff M., Holmgren H., Zachariae R., Farver-Vestergaard I., O’Connor M. (2017). Prevalence of prolonged grief disorder in adult bereavement: a systematic review and meta-analysis. Journal of Affective Disorders, 212, 138-149.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.