Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Depersonalisatsiooni ja derealisatsiooni test

Kas juhtub, et jälgite end justkui kõrvalt, oma käed või hääl tunduvad võõrad ja ümbrus meenutab dekoratsiooni või unenägu? Esimest tunnet nimetatakse depersonalisatsiooniks, teist derealisatsiooniks. Lühiajaliselt kogevad neid väga paljud inimesed, eriti tugeva stressi, unetuse või paanikahoo ajal. Kui need muutuvad püsivaks või tulevad ikka ja jälle tagasi ning segavad elamist, räägitakse depersonalisatsiooni-derealisatsiooni häirest.

Neliteist meie koostatud küsimust põhinevad DSM-5-TR ja RHK-11 kirjeldustel: kuus küsimust käsitlevad endast eraldumist, viis ümbrusest eraldumist ja kolm seda, kui kaua need aistingud kestavad ning kui palju need hirmutavad ja segavad. Teadusuuringutes kasutatakse nende kogemuste hindamiseks Cambridge’i depersonalisatsiooniskaalat (CDS), kuid selle küsimusi me siin ei korda. Kui teid huvitab dissotsiatsiooni laiem pilt (mälulüngad, „väljalülitumised“), on selleks dissotsiatsiooni test.

Jaga:
14 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on depersonalisatsioon ja derealisatsioon?

Depersonalisatsioon on tunne, et olete endast eraldunud: oma kehast, mõtetest, tunnetest või tegevustest, justkui jälgiksite ennast kõrvalt. Derealisatsioon on eraldumine ümbrusest: maailm tundub ebareaalne, tuhm, justkui läbi klaasi või unes. Mõlemad aistingud esinevad sageli koos.

Lühikesed sellised episoodid on väga sagedased: uuringute ülevaated näitavad, et vähemalt korra elus kogeb neid suur osa inimestest, püsivat, häire tasemel vormi esineb aga umbes 1-2 %-l elanikkonnast. Häire algab tavaliselt noorukieas või nooruses, sageli pärast tugevat stressi, paanikahoogu või psühhoaktiivsete ainete tarvitamist.

Millal on see juba häire?

DSM-5-TR järgi räägitakse häirest siis, kui samal ajal esinevad järgmised asjad:

  • Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni või mõlema kogemused on püsivad või korduvad
  • Nende ajal säilib reaalsustaju: inimene mõistab, et muutunud on tema taju, mitte maailm
  • Aistingud tekitavad tugevaid kannatusi või segavad tööd, õpinguid või suhteid
  • Neid ei seleta ainete või ravimite mõju, muu haigus (nt epilepsia) ega muu psüühikahäire

Mille poolest erineb see teistest seisunditest?

Psühhoosist eristab seda säilinud reaalsustaju: inimene tunneb, et maailm on „justkui ebareaalne“, kuid ei usu, et see on tõesti muutunud. Teistest dissotsiatiivsetest häiretest eristab seda see, et mälu ja identiteet säilivad: kannatab ainult „päris olemise“ tunne.

Väga sageli kaasneb depersonalisatsioon paanikahäirega, ärevuse või depressiooniga. Kui aistingud tekivad ainult paanikahoo ajal, ravitakse eelkõige paanikat ja siis mööduvad need koos sellega.

Mis aitab?

Kõige rohkem uuringuid on kognitiiv-käitumisteraapia kohta: see aitab mõista, et seisund on ohutu, vähendada hirmu, loobuda pidevast enda jälgimisest ja suunata tähelepanu tagasi välismaailma. Kui seisund on seotud trauma, ärevuse või depressiooniga, ravitakse ka neid. Spetsiaalselt selle häire raviks heaks kiidetud ravimeid ei ole, kuid arst võib määrata ravimeid kaasneva ärevuse või depressiooni raviks.

Igapäevaselt aitavad regulaarne uni, liikumine, seisundit võimendavate ainete vältimine ja maandamisharjutused: tähelepanu suunamine sellele, mida näete, kuulete ja puudutate. Kahjulik on aga pidev info otsimine internetist ja enda „kontrollimine“ iga tund.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma lähen hulluks?

Ei. Depersonalisatsioon ja derealisatsioon ei ole psühhoos ega vii selleni. See, et märkate muutunud taju ja muretsete selle pärast, näitab just seda, et teie reaalsustaju on terve.

Mille poolest erineb see test dissotsiatsiooni testist?

Dissotsiatsiooni test hõlmab laiemat kogemuste ringi: mälulüngad, „väljalülitumine“, mõtetesse vajumine. See test on mõeldud ainult depersonalisatsiooni ja derealisatsiooni jaoks, kuid on põhjalikum: see hindab nii keha-, tunde- kui ka ümbrusetaju aistinguid ning seda, kui kaua need kestavad ning kui palju need hirmutavad ja segavad.

Kas seda võivad põhjustada kanep või muud ained?

Jah, kanep ja mõned teised psühhoaktiivsed ained võivad seda seisundit sageli esile kutsuda: mõnikord jääb seisund püsima ka pärast seda, kui ainet enam ei tarvitata. Seepärast palume küsimustes hinnata ainult neid juhtumeid, kui te ei olnud ainete mõju all, ja arstile tasub tarvitatud ainetest ausalt rääkida.

Kas need aistingud mööduvad?

Enamasti jah, eriti kui need on seotud stressi, unetuse või paanikaga. Isegi pikaleveninud vorm nõrgeneb, kui hirm aistingute endi ees väheneb ja elurütm korrastub. Spetsialisti abi lühendab seda teed märgatavalt.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?