Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Dissotsiatiivsed häired: kui psüühika loob distantsi

RHK-10: F44

Dissotsiatsioon on psüühika võime end välja lülitada: ümbrusest, oma kehast, mälestustest. Selle kergeid vorme tunneb igaüks: elasite filmi nii sisse, et ei kuulnud küsimust, sõitsite „autopiloodil“ koju ega mäleta teekonda. See on psüühika normaalne osa, mitte haigus.

Häirest räägitakse siis, kui välja lülitumised muutuvad sagedaseks, kontrollimatuks ja segavad elamist: kaob mälu oluliste eluepisoodide kohta, maailm tundub pidevalt ebareaalne ja oma tegevusi jälgitakse justkui kõrvalt.

Dissotsiatiivsete kogemuste peamised vormid

Kliinilises praktikas eristatakse mitut vormi:

  • Depersonalisatsioon: tunne, et jälgite ennast kõrvalt, keha või hääl ei tundu teie omad
  • Derealisatsioon: maailm tundub ebareaalne, justkui klaasi, udu või filmi tagant nähtud
  • Dissotsiatiivne amneesia: kaob mälu oluliste sündmuste või ajavahemike kohta, mida tavaline unustamine ei seleta
  • Identiteedi killustumine: kõige raskem ja haruldasem vorm, kus mina justkui jaguneb eraldi osadeks (dissotsiatiivne identiteedihäire, DID)

Seos trauma ja stressiga

Dissotsiatsioon on enamasti kaitsemehhanism: kui kogemus on liiga raske, loob psüühika sellest distantsi. Lühikesed depersonalisatsiooni episoodid esinevad paanikahoogude, tugeva stressi ja unetute ööde ajal ning need iseenesest häirele ei viita.

Püsiv ja tugev dissotsiatsioon on enamasti seotud traumaatiliste kogemustega, eriti pikaajalistega lapsepõlves. Seepärast esinevad dissotsiatiivsed häired sageli koos posttraumaatilise stressihäirega ja neid ravitakse sarnaselt.

Oluline piir: kogemused ei ole diagnoos

Internetis on populaarne seostada dissotsiatiivseid kogemusi kohe dissotsiatiivse identiteedihäirega. Tegelikult on DID haruldane ja seda diagnoosib ainult spetsialist põhjaliku hindamise järel, olles kõigepealt välistanud palju sagedasemad põhjused: ärevuse, depressiooni, unepuuduse, ainete mõju, neuroloogilised seisundid. Sagedased dissotsiatiivsed kogemused on põhjus spetsialistiga rääkida, mitte endale ise haruldast diagnoosi panna.

Mis aitab?

Ravi alus on psühhoteraapia, mis tegeleb trauma töötlemise ja emotsioonide reguleerimisega. Igapäevaelus aitavad maandamisvõtted, mis toovad tagasi siia ja praegu: meetod 5-4-3-2-1 (viis asja, mida näete, neli, mida tunnete puudutusena, kolm, mida kuulete, kaks, mille lõhna tunnete, üks, mille maitset tunnete), külm vesi randmetele, jalgade surumine vastu põrandat, aeglane väljahingamine.

Kui kogemused hirmutavad või tekivad enesevigastamise mõtted, helistage emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta, ka veebis palunabi.ee) või Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (ööpäev läbi). Vahetu ohu korral helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas unistamine ja „autopiloot“ on dissotsiatsioon?

Jah, kuid normaalne: selliseid kergeid vorme kogevad peaaegu kõik ja need häirele ei viita. Piir jookseb seal, kus välja lülitumised on sagedased, kontrollimatud ja häirivad elu: kaob mälu, kannatavad töö ja suhted.

Kas dissotsiatsioon on ohtlik?

Seisund ise ei ole ohtlik, kuigi võib väga hirmutada (eriti depersonalisatsioon, mida inimesed peavad „hulluks minemiseks“). Risk on seotud põhjusega: kui dissotsiatsiooni taga on trauma või sellega kaasnevad enesevigastamise mõtted, on abi vaja kohe.

Kas meie test suudab tuvastada dissotsiatiivse häire?

Ei. DES-II põhjal koostatud test näitab, kas teie dissotsiatiivsete kogemuste sagedus on tavapärasest suurem ja kas tasub pöörduda spetsialisti poole. Diagnoosi paneb ainult psühhiaater.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid