Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Paanikahäire: hood, põhjused ja ravi

Paanikahoog on äkiline, mõne minutiga tipu saavutav intensiivse hirmu laine koos tugevate kehaaistingutega: süda taob, õhku ei jätku, pea käib ringi, tundub, et kohe surete või lähete hulluks. Hoog on ohutu, kuigi tundub vastupidi.

Paanikahäirest räägitakse siis, kui hood korduvad ja nende vahel tekib pidev hirm järgmise ees. Just see ootamishirm ja olukordade vältimine piiravad elu kõige rohkem.

Milline on paanikahoog?

Hoog saavutab tipu enamasti 10 minuti jooksul ja vaibub poole tunniga. Iseloomulikud aistingud: tugev või kiire südamekloppimine, õhupuudus või kõri kokkutõmbumise tunne, survetunne rinnus, värisemine, higistamine, peapööritus, surisemine kätes, derealisatsioon (ümbrus tundub ebareaalne) ja tugev mõte „minuga on midagi tõsist, ma suren, kaotan kontrolli“.

Nende aistingute tõttu satuvad inimesed sageli esmalt kardioloogi juurde. Kui uuringud näitavad, et süda on terve, kuid hood korduvad, tasub mõelda paanikahäirele.

Miks see juhtub?

Paanikahoog on ekslikult käivitunud ohusüsteem: keha käivitab „põgene või võitle“ reaktsiooni ilma tegeliku ohuta. Häiret hoiab alal nõiaring: inimene hakkab kartma kehaaistinguid endid, mistõttu jälgitakse iga südamelööki või õhupuuduse tunnet ärevusega, ja selline jälgimine ainult võimendab aistinguid, kuni neist saab uus hoog.

Riski suurendavad pikaajaline stress, pärilikkus, suured elumuutused, samuti rohke kofeiini tarbimine ja unepuudus.

Mida teha hoo ajal?

Mõned tehnikad, mis aitavad hool kiiremini vaibuda:

  • Tuletage endale meelde: see on paanikahoog, see on ohutu ja möödub kindlasti mõne minutiga
  • Aeglustage väljahingamist: hingake sisse 4 sekundit, välja 6-8 sekundit
  • Ärge võidelge ega põgenege: jääge sinna, kus olete, ja laske lainel mööduda
  • Suunake tähelepanu ümbrusele: nimetage 5 asja, mida näete, 4, mida saate puudutada, ja 3 heli
  • Ärge süüdistage end pärast hoogu: see on füsioloogia, mitte nõrkus

Kuidas paanikahäiret ravitakse?

Paanikahäire on üks kõige paremini ravitavaid ärevushäireid. Kognitiivne käitumisteraapia õpetab mõistma hoo füsioloogiat, muutma katastroofilisi tõlgendusi ning järk-järgult, turvalises keskkonnas, puutuma kokku hirmutavate kehaaistingutega, kuni need enam ei hirmuta. Enamikule inimestest sellest piisab.

Tugevate sümptomite korral võib arst määrata antidepressante. Oluline on mitte ravida end alkoholi või rahustitega ilma arsti järelevalveta: see tekitab sõltuvust ja süvendab häiret.

Millal abi otsida?

Kui hood korduvad ja hirm nende ees sunnib vältima kohti, ühistransporti või füüsilist koormust, pöörduge perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Kui kogete esimest korda tugevat hoogu koos valuga rinnus, tasub lasta kontrollida ka südant, et välistada kehaline põhjus; ägeda valu korral rinnus helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas paanikahoo tõttu võib surra?

Ei. Hoog on väga ebameeldiv, kuid füsioloogiliselt ohutu: see on stressihormoonide ajutine laine. Südamekloppimine ja õhupuudus vaibuvad iseenesest mõne või mõnekümne minutiga.

Mille poolest erineb paanikahäire agorafoobiast?

Agorafoobia areneb sageli paanika tagajärjena: inimene hakkab vältima kohti, kust oleks hoo ajal raske lahkuda, näiteks kaubanduskeskusi või ühistransporti. Need seisundid esinevad sageli koos ja neid ravitakse koos.

Kas hingamisharjutused aitavad?

Jah, pikendatud väljahingamisega aeglane hingamine rahustab autonoomset närvisüsteemi ja on hoo ajal üks tõhusamaid abivahendeid.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid