Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kokkupuuteteraapia: kõige tõhusam viis hirmudest üle saada

Hirm püsib elus seni, kuni me seda kuulame. Iga kord, kui läheme sillast mööda, loobume lennureisist või kutsume kellegi teise ämblikku püüdma, saab aju kinnitust: oht oli tõeline ja vältimine päästis mind. Nii püsib foobia aastaid, isegi kui inimene ise saab aru, et oht on liialdatud.

Kokkupuuteteraapia keerab selle ringi tagurpidi: turvalises keskkonnas, järk-järgult ja omal soovil kohtute sellega, mida kardate, ning jääte olukorda seni, kuni närvisüsteem ise veendub, et midagi kohutavat ei juhtu. See ei ole julgusproov, vaid aju metoodiline ümberõpetamine, ja selle tõhusus foobiate korral on üks kõige paremini tõestatud kogu psühhoteraapias.

Mis on kokkupuuteteraapia?

Kokkupuude (inglise keeles exposure) on kognitiiv-käitumisteraapia võte, mida kasutatakse sageli ka iseseisva ravina. Koos terapeudiga koostate „hirmuredeli“: olukordade loetelu kõige kergemast (näiteks vaadata ämbliku fotot) kõige raskemani (lasta ämblikul mööda kätt ronida). Seejärel ronite mööda redelit üks aste korraga ja igal astmel jääte olukorda seni, kuni ärevus märgatavalt väheneb.

Kokkupuudet on mitut liiki: reaalne (in vivo, kohtutakse päris objekti või olukorraga), kujutluslik (kui reaalne kokkupuude ei ole võimalik, näiteks traumamälestuste puhul), kehaaistingutega (paanika korral tekitatakse teadlikult kardetud kehaaistinguid: kiire südamelöök, pearinglus) ja virtuaalreaalsuses (näiteks lennuhirmu korral).

Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud

Spetsiifiliste foobiate korral on kokkupuude kuldstandard: metaanalüüsid (Wolitzky-Taylor ja kolleegid, 2008) näitavad, et reaalne kokkupuude ületab nii platseebo kui ka teised psühholoogilised võtted ning kasu püsib ka pärast ravi. Rootsi psühholoogi Lars-Göran Östi välja töötatud ühe pika seansi meetod annab paljudele ühe konkreetse foobiaga inimestele selge paranemise juba ühe 2-3-tunnise kohtumisega.

Kokkupuude on ka ravi oluline osa paanikahäire ja agorafoobia, sotsiaalärevushäire, obsessiiv-kompulsiivse häire (seal nimetatakse seda kokkupuuteks koos reaktsiooni ärahoidmisega: kohtutakse sundmõttega ilma rituaali tegemata) ja traumajärgse stressihäire korral (pikaajalise kokkupuute teraapia).

Aus on lisada: kokkupuude nõuab pingutust ja ajutist ebamugavust, seetõttu katkestab osa inimesi ravi. Hea terapeut kohandab tempo teiega ning kontroll jääb alati teie kätte: midagi ei tehta sunniviisiliselt ega ootamatult.

Kuidas seanss käib?

Kõigepealt arutatakse hirmu tausta ja seda, mis seda alal hoiab, ning koostatakse hirmuredel: iga astet hinnatakse skaalal 0-100 vastavalt sellele, kui palju ärevust see tekitab. Seejärel alustatakse astmest, mis tekitab keskmist, talutavat ärevust.

Kokkupuute ajal on terapeut kõrval, aitab jälgida ärevuse kõverat ega lase käivituda „turvakäitumisel“ (kinni haarata, ära pöörata, kiirustada), mis vähendab kokkupuute kasu. Kõige olulisem hetk: jääda olukorda, kuni ärevus hakkab ise langema. Seansside vahel kordate harjutusi iseseisvalt, sest just kordamine kinnistab uue õppimise.

Kui kaua ravi kestab?

Ühe konkreetse foobia korral piisab sageli 1-5 seansist, mis teeb sellest ühe lühima ravi psühhoteraapias. Paanikahäire või sotsiaalärevushäire korral on tavaline 8-14 seanssi, obsessiiv-kompulsiivse häire ja traumajärgse stressihäire korral on tavaliselt vaja 12-20 seanssi. Edusamme märgatakse enamasti juba esimeste kohtumiste jooksul.

Kuidas valida spetsialisti?

Otsige kognitiiv-käitumisteraapia spetsialisti ja küsige otse, kas ta kasutab kokkupuudet: see on aktiivne võte, mida kõik ei kasuta. Hea märk on see, kui spetsialist pakub selget plaani koos hirmuredeliga, mitte ainult vestlusi hirmu päritolu üle.

Kui hirm segab igapäevaelu, saate selle ulatust kõigepealt hinnata meie foobiatestidega. Spetsialisti valides küsige tema väljaõppe ja supervisiooni kohta; kui te ei tea, kust alustada, võib esimene samm olla vestlus perearstiga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kokkupuude ei muuda hirmu hullemaks?

Õigesti doseeritud kokkupuude hirmu ei süvenda: seansi ajal ärevus tõuseb, kuid see on oodatav ja ajutine. Kahju võib teha ainult kaootiline „šokk“ ilma valiku ja kontrollita (näiteks kui vett kartev inimene visatakse järve). Teraapias määrate tempo alati teie.

Kas saan kokkupuudet ise teha?

Kergemate hirmude korral jah: koostage oma hirmuredel ja ronige mööda seda aste korraga, jäädes igale astmele seni, kuni veendute, et kardetud tagajärg ei saabu (ärevus sageli selle aja jooksul ka taandub). Kui aga hirm on seotud trauma või paanikaga või on väga tugev, on parem töötada spetsialistiga, kes aitab leida turvalise tempo.

Mille poolest erineb kokkupuude ajapikku harjumisest?

Igapäevaelus kohtume hirmuga juhuslikult, lühidalt ja enamasti turvakäitumisega, mistõttu aju uut õppetundi ei omanda. Kokkupuude on planeeritud, piisavalt pikk ja ilma päästerõngasteta, seega toimib see ka siis, kui aastatepikkune „harjumine“ ei ole aidanud.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid