Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Spetsiifilised foobiad: kui hirmul on kindel aadress

RHK-10: F40

Spetsiifiline foobia on tugev ja püsiv hirm konkreetse asja ees: ämblike, kõrguse, lendamise, nõelte, suletud ruumide. Tervest hirmust ei erine see tunde tugevuse, vaid hinna poolest: foobia sunnib marsruute, plaane ja otsuseid hirmuobjekti ümber korraldama.

See on kõige levinum ärevushäire: elu jooksul kogeb spetsiifilist foobiat ligikaudu iga kümnes inimene. Samas on foobiad ühed kõige paremini ravitavad vaimse tervise probleemid.

Viis foobiate alatüüpi

Kliinilised klassifikatsioonid jagavad spetsiifilised foobiad viide rühma:

  • Loomad: ämblikud, maod, koerad, putukad; kõige sagedasemad, algavad sageli lapsepõlves
  • Looduskeskkond: kõrgus, äike, vesi, pimedus
  • Veri, süstid ja vigastused: veri, nõelad, hambaarstid; sellele alatüübile on omane vererõhu langus ja minestamine, mistõttu kasutatakse selle ravis spetsiaalset lihaste pingutamise tehnikat
  • Olukorrad: lendamine, suletud ruumid, autojuhtimine, liftid, sillad
  • Muud: oksendamine, lämbumine, sünnitus, mikroobid ja palju haruldasemaid

Kuidas foobia end ise alal hoiab?

Foobia tuumaks on aju automaatne häiresüsteem: mandelkeha on kunagi salvestanud „see asi on ohtlik“ (valusa kogemuse, nähtud eeskuju või kuuldud loo kaudu) ja reageerib nüüd ratsionaalsest mõtlemisest mööda minnes. Seepärast ei ravi faktidega veenmine foobiat.

Mootor, mis seda käigus hoiab, on vältimisring: välditud olukord vähendab ärevust hetkega ja aju märgib selle üles kinnitusena, et oht oli päris. Iga välditud koer või ärajäetud lend treenib hirmu.

Kuidas ravitakse?

Kuldstandard on eksponeerimisteraapia: järkjärguline, vabatahtlik ja turvaline kokkupuude hirmuobjektiga kergeimast sammust raskeimani. Spetsiifiliste foobiate ravi edukus ulatub umbes 80-90%-ni ja mõne puhul piisab vaid mõnest seansist.

Kognitiivse käitumisteraapia meetodil töötavad psühholoogid ravivad foobiaid rutiinselt. Foobia, millega inimene on elanud kakskümmend aastat, taandub sageli mõne kuuga.

Millest alustada?

Kõigepealt hinnake ulatust: meie foobiatestide hulgast leiate eraldi testid rohkem kui 50 hirmu kohta ja iga test näitab, kas teie hirm on ettevaatlikkuse või juba foobia tasemel. Seejärel lõpetage vältimise laiendamine: esialgu ei pea hirmule vastu minema, piisab sellest, et te ei tõmbu kaugemale tagasi. Kui foobia piirab elu, pöörduge psühholoogi, psühhoterapeudi või perearsti poole.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb foobia tavalisest hirmust?

Nelja tunnuse poolest: see on tegeliku ohuga võrreldes ülemäärane, kontrollimatu (teadmine, et „midagi ei juhtu“, ei aita), sunnib vältima ja segab elamist. Metsas mao kartmine on tervislik, selle hirmu tõttu suvilasse sõitmata jätmine on juba foobia.

Kas foobia võib iseenesest mööduda?

Lapsepõlve hirmudest kasvatakse sageli välja, kuid täiskasvanute foobiad mööduvad iseenesest harva, sest vältimine hoiab neid pidevalt alal. Samas alluvad need ravile paremini kui enamik teisi vaimse tervise probleeme.

Kas foobiat saab ise ravida?

Kergemaid foobiaid saab iseseisva järkjärgulise eksponeerimisega tunduvalt vähendada: koostage sammude nimekiri kergeimast alates ja liikuge edasi oma tempos. Kui hirm on tugev või seotud traumaga, on turvalisem töötada spetsialistiga.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid