Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Agorafoobia: hirm jääda ilma väljapääsuta

Agorafoobia ei ole vaatamata nimele „avatud ruumide hirm“. See on hirm olukordade ees, kust oleks raske põgeneda või abi saada, kui äkki halb hakkaks: rahvahulgad, ühistransport, järjekorrad, sillad, kaubanduskeskused, üksi kodust kaugel olemine.

Enamasti kasvab see välja paanikahoogudest: pärast mõnda hoogu hakkab inimene vältima kohti, kus need juhtusid, seejärel sarnaseid kohti, ja turvaline territoorium tõmbub järk-järgult kokku. Kõige raskematel juhtudel kahaneb see koduseinteni.

Kuidas agorafoobiat ära tunda?

Iseloomulikud tunnused, mis kestavad vähemalt kuus kuud:

  • Hirm vähemalt kahte tüüpi olukordade ees ja nende vältimine: ühistransport, avatud ruumid, suletud ruumid, rahvahulk või järjekord, üksi väljaspool kodu olemine
  • Olukordi talutakse ainult saatja toel või suure ärevusega
  • „Turvakargud“: istumine ukse lähedal, marsruudid haiglate juurest mööda, alati täis telefoniaku, ravimid taskus
  • Eluterritoorium aheneb: loobutakse üritustest, reisidest ja lõpuks ka poes käimisest
  • Hirmu tuumaks ei ole koht ise, vaid oma keha reaktsioonid selles kohas

Seos paanikahoogudega

Agorafoobia on sageli paanikahäire „vari“: inimene ei karda jaama ega kaubanduskeskust, vaid seda, et seal tabab teda hoog. Vältimine rahustab hetkeks, kuid kinnistab veendumust, et hoost saab üle ainult kodus. Nii ei saa aju kunagi tõendit, et paanikalaine möödub iseenesest, kus te ka ei oleks.

Seepärast töötatakse agorafoobia ravis peaaegu alati ka paanika nõiaringiga: kehaaistingute tõlgendamise, hingamise ja järkjärgulise naasmisega välditud paikadesse.

Kuidas ravitakse?

Kõige tõhusam on kognitiivne käitumisteraapia koos järkjärgulise eksponeerimisega: koostatakse välditud kohtade nimekiri kergeimast raskeimani ja territoorium võidetakse tagasi samm-sammult, loobudes teadlikult turvakarkudest. Mõõduka ja raske seisundi korral võib arst määrata ravimeid ärevuse tausta vähendamiseks.

Oluline reegel: saatja aitab esimestel sammudel, kuid eesmärk on olukorras iseseisvalt toime tulla, sest just see toob vabaduse tagasi.

Mida saavad teha lähedased?

Ärge tehke kõike inimese eest ära: mida rohkem asju üle võtate (poeskäik, asutused, laste sõidutamine), seda väiksem territoorium talle jääb. Parim abi on olla saatjaks kohtade tagasivõitmisel tema plaani järgi, tähistades iga sammu ja kiirustamata. Samuti aidake tal jõuda spetsialistini (perearst, psühhiaater, kliiniline psühholoog): agorafoobia allub ravile hästi, kuid möödub harva iseenesest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas agorafoobia on alati seotud paanikahoogudega?

Enamasti, kuid mitte alati: osal inimestel areneb see ilma paanikahäireta, näiteks hirmust minestada, lämbuda või mitte suuta avalikus kohas soolestikku kontrollida. Mehhanism on sama: hirm oma keha reaktsioonide ees seal, kust on raske lahkuda.

Mille poolest erineb agorafoobia sotsiaalfoobiast?

Hirmu objekti poolest. Sotsiaalfoobia korral kardetakse teiste inimeste hinnangut, agorafoobia korral aga oma seisundit ja võimatust põgeneda. Rahvahulki väldivad mõlemad, kuid eri põhjustel.

Kas test saab agorafoobia kindlaks teha?

Ei. Meie agorafoobia test näitab, kas teie vältimise ulatus sarnaneb agorafoobiale, ja aitab otsustada konsultatsiooni üle, kuid diagnoosi saab panna ainult spetsialist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid