Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH): sümptomid ja ravi

RHK-10: F42

OKH koosneb kahest osast. Obsessioonid ehk sundmõtted on pealetükkivad, soovimatud mõtted, kujutluspildid või impulsid, mis tekitavad tugevat ärevust: „aga kui ma nakatun“, „aga kui jätsin pliidi sisse“, „aga kui teen kogemata lähedasele inimesele haiget“. Kompulsioonid ehk sundtegevused on tegevused või mõttelised rituaalid, millega püütakse seda ärevust leevendada: pesemine, kontrollimine, loendamine, mõtteline „tühistamine“.

Oluline on mõista: OKH ei ole korraarmastus ega iseloomujoon. See on kurnav häire, millele on omane, et inimene ise peab oma mõtteid enamasti liigseteks, kuid ei suuda neid peatada.

OKH kõige sagedasemad teemad

OKH sisu võib olla väga mitmekesine, kuid enamasti keerleb see nende teemade ümber:

  • Nakatumine: hirm mikroobide, mustuse, kemikaalide ees ja liigne pesemine
  • Kontrollimine: uste, pliidi, juhtmete, dokumentide kontrollimine palju kordi
  • Sümmeetria ja kord: vajadus asju sättida ja ümber paigutada, kuni tekib tunne, et kõik on „just õige“
  • Keelatud mõtted: pealetükkivad agressiivsed, religioossed või seksuaalsed kujutluspildid, mis tekitavad õudu ja häbi
  • Mõttelised rituaalid: loendamine, fraaside kordamine, „halva“ mõtte asendamine „heaga“

Miks rituaalid ei aita?

Sundtegevus vähendab ärevust hetkeks ja just see ongi lõks: aju õpib, et ainus viis rahuneda on rituaal. Iga kordus tugevdab tsüklit, mistõttu on rituaale aja jooksul vaja üha rohkem ja üha sagedamini. OKH ravi on suunatud just sellele mehhanismile.

Kuidas OKH-d ravitakse?

Kõige tõhusam psühhoteraapia meetod on eksponeerimine koos reaktsiooni vältimisega (ERP): koos terapeudiga puututakse järk-järgult kokku ärevust tekitavate olukordadega rituaali sooritamata, kuni ärevus vaibub iseenesest ja aju õpib, et rituaal ei ole vajalik. See on psühhoteraapias üks paremini uuritud meetodeid.

Mõõdukate ja raskete sümptomite korral määratakse sageli SSRI-rühma antidepressante, OKH puhul tavaliselt suuremates annustes ja pikemaks ajaks. Sobiv ravi valitakse koos psühhiaatriga.

Millal abi otsida?

Ligikaudne piir: kui sundmõtted ja rituaalid võtavad päevas rohkem kui tunni või segavad märgatavalt tööd ja suhteid, on aeg pöörduda spetsialisti poole. OKH möödub harva iseenesest ja varane ravi annab parimaid tulemusi. Pöörduge perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pealetükkivad mõtted tähendavad, et olen halb inimene?

Ei. Pealetükkivad mõtted on tahtmatud ja lähevad vastuollu inimese väärtustega, just seepärast ongi need nii hirmutavad. Uuringud näitavad, et sarnaseid mõtteid on aeg-ajalt peaaegu kõigil inimestel; OKH korral need lihtsalt kinnistuvad ja saavad liiga suure tähenduse.

Mille poolest erineb OKH perfektsionismist?

Perfektsionist tajub kõrgeid standardeid enamasti oma valikuna. OKH korral ei sooritata rituaale naudingu või standardite pärast, vaid hirmust ja sunnitult ning inimene ise peab neid liigseteks.

Kas OKH test saab diagnoosi kinnitada?

Ei, meie OKH test on mõeldud enda kontrollimiseks: see näitab sümptomite taset. Diagnoosi paneb psühhiaater. Kõrge testitulemus on tõsine põhjus konsultatsiooniks.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid