Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Tikid ja Tourette’i sündroom: kui keha teeb omasoodu

RHK-10: F95

Tikid on äkilised, korduvad, tahtmatud liigutused (pilgutamine, õlgade tõmblemine, grimassid) või häälitsused (köhatus, nuuskimine, häälikute kordamine). Lapsepõlves on need väga sagedased: mööduvaid tikke on umbes igal viiendal lapsel ja enamik neist kaob iseenesest.

Tourette’i sündroom on tikihäire vorm, mille puhul esineb mitu motoorset tikki ja vähemalt üks häälitsustikk ning need kestavad kauem kui aasta. Levinud kujutlus „haigusest, mille puhul inimene vannub“ on müüt: tahtmatuid vandesõnu esineb vaid väikesel osal Tourette’i sündroomiga inimestest.

Kuidas tikke ära tunda?

Iseloomulikud jooned, mis eristavad tikke teistest liigutustest:

  • Enne tikki on sageli tunda kasvavat „sisemist sügelust“, mille tikk korraks leevendab
  • Tikke saab tahtejõuga lühikest aega tagasi hoida, kuid pinge kasvab ja need „purskavad“ hiljem välja
  • Stress, elevus, väsimus ja isegi tikkidest rääkimine tugevdavad neid
  • Rahulikus, kaasahaaravas tegevuses (mängides, pilli mängides) tikid sageli kaovad
  • Pilt on laineline: mõnel nädalal on tikid tugevamad, mõnel vaevu märgatavad, ning ühed tikid asenduvad teistega

Millal on see mööduv, millal Tourette’i sündroom?

Mööduvad tikid kestavad vähem kui aasta ja kaovad enamasti jäljetult: see on lapsepõlve sage ja süütu osa. Kroonilisest tikihäirest või Tourette’i sündroomist räägitakse siis, kui tikid püsivad kauem kui aasta. Kuid ka siis on uudis rahustav: enamikul nõrgenevad tikid noorukiea lõpuks tunduvalt või kaovad.

Tourette’i sündroom käib harva üksi: sagedased kaaslased on ADHD ja obsessiiv-kompulsiivne häire ning just need, mitte tikid ise, segavad elu sageli kõige rohkem. Seepärast hõlmab hea hindamine tervikpilti.

Mis aitab?

Kui tikid ei sega, on parim taktika neid mitte märgata: tähelepanu ja märkused („lõpeta pilgutamine!“) ainult tugevdavad tikke ja suurendavad häbi. Kui need segavad, on kõige tõhusam meetod tikkide käitumisteraapia (CBIT): laps õpib ära tundma läheneva tiki tunnet ja tegema vastupidist liigutust, kuni laine möödub. Ravimeid kasutatakse ainult tugevate, elu piiravate tikkide korral.

Kuhu pöörduda: esmalt perearsti poole, diagnoosi ja raviplaani saamiseks lasteneuroloogi või lastepsühhiaatri poole. Koolis tasub õpetajat teavitada, et tikke ei peetaks sihilikuks lollitamiseks.

Sõnum vanematele

Tikid ei ole kasvatusviga, „lollitamise“ harjumus ega psühholoogiline trauma. Parim, mida lapsele anda saate, on rahulik keskkond ilma tikke puudutavate märkusteta, piisav uni (väsimus õhutab neid), avatud vestlus „keha teeb vahel omasoodu, see ei ole sinu süü“ ja kui tikid segavad või kestavad kauem kui aasta, rahulik pöördumine spetsialisti poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tikid tähendavad Tourette’i sündroomi?

Enamasti mitte: lapsepõlve mööduvad tikid on väga sagedased ja kaovad iseenesest. Tourette’i sündroomi puhul peab olema mitu motoorset tikki ja vähemalt üks häälitsustikk, mis kestavad kauem kui aasta.

Kas Tourette’i sündroomiga inimesed vannuvad tahtmatult?

Vaid väike osa: tahtmatut sündsusetute sõnade ütlemist (koprolaaliat) esineb umbes ühel inimesel kümnest. Müüti hoiavad elus filmid, tegelikkuses on kõige sagedasemad tikid pilgutamine, tõmblused ja köhatused.

Kas saan last testiga kontrollida?

Esmase pildi annab meie tikkide test, kuid tikke hindab arst jälgides ja küsitledes. Kasulik on kontrollida ka kaasnevaid probleeme: meie laste ADHD test ja lapse ärevuse test aitavad näha, kas tikkide kõrval on muid raskusi, mida tasub spetsialistile mainida.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid