Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Autismispektri häire: tunnused lastel ja täiskasvanutel

RHK-10: F84

Autismispektri häire on kaasasündinud neuroarenguline eripära, mis mõjutab seda, kuidas inimene suhtleb, töötleb meelteaistinguid ja korrastab maailma. Sõna „spekter“ on võtmetähtsusega: ühed vajavad igapäevaelus pidevat abi, teised elavad iseseisvalt, töötavad ja loovad perekonna ning nende autism on kõrvalseisjatele peaaegu nähtamatu.

Autism ei ole haigus, mida tuleks välja ravida, ega kasvatuse tagajärg. See on teistsugune aju toimimise viis, mis toob nii raskusi kui ka tugevusi: sügavat huvi, tähelepanu detailidele, ausust, ebatavalist mõtlemist.

Iseloomulikud tunnused

Spekter on lai, kuid enamasti avaldub see järgmistes valdkondades:

  • Suhtlemine: vihjeid, irooniat ja kehakeelt on raskem lugeda; suhtlus on otsekohene ja konkreetne
  • Meeleaistingud: liiga tugevad reaktsioonid helidele, valgusele, tekstuuridele, lõhnadele või vastupidi aistingute otsimine
  • Rutiini vajadus: ootamatud muutused tekitavad tugevat stressi, plaanid ja reeglid rahustavad
  • Sügavad huvid: intensiivne süvenemine kindlatesse teemadesse, mis pakub rõõmu ja puhkust
  • Korduvad liigutused: kiikumine, käeliigutused või muud eneseregulatsiooni viisid (stimming)

Miks naiste autism jääb märkamata?

Tüdrukud ja naised maskeerivad sagedamini: teadlikult või teadvustamata kopeerivad nad teiste käitumist, harjutavad vestlusi ette, suruvad alla eneseregulatsiooni liigutusi. Maskeerimine aitab sulanduda, kuid nõuab väga palju energiat ning lõpeb sageli kurnatusega, mida nimetatakse autistlikuks läbipõlemiseks, või ekslike ärevuse ja depressiooni diagnoosidega. Selle jaoks on meil eraldi CAT-Q põhjal koostatud autismi maskeerimise test.

Kuidas autismi diagnoositakse?

Laste puhul algab tee enamasti perearstist või lastearstist ning edasi hindab last lastepsühhiaater koos meeskonnaga (näiteks kliiniline psühholoog, logopeed). Täiskasvanutel paneb diagnoosi psühhiaater; rahvusvaheliselt kasutatakse sõeluuringuks AQ-küsimustikku, mille valdkondi järgides on meie test täiskasvanutele oma küsimustega koostatud. Teine sageli otsitud küsimustik on RAADS-R.

Diagnoos täiskasvanueas toob paljudele kergendust: see seletab kogu elu saatnud erinevuse tunnet ja lubab lõpetada enese süüdistamise.

Milline abi aitab?

Autismi ennast ravimitega ei ravita ja see ei olegi eesmärk. Aitavad ümbruse kohandamine (meeltele mugav keskkond, selged reeglid, etteaimatavus), sotsiaalsete olukordade õppimine turvalises keskkonnas ning kaasnevate raskuste (ärevus, depressioon, unehäired) ravi tavapäraste meetoditega. Lastele on oluline varajane abi, mis tugevdab suhtlemisoskusi mängu ja lapse huvide kaudu.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erinevad autism ja Aspergeri sündroom?

Aspergeri sündroom oli eraldi diagnoos, nüüd kuulub see ühise autismispektri mõiste alla. Terminit kasutatakse igapäevakeeles endiselt laialt, seepärast on meil ka Aspergeri test, mis viib sama täiskasvanute autismiküsimustiku juurde.

Kas autism ja ADHD võivad esineda koos?

Jah, ja üsna sageli: uuringute andmetel vastab märkimisväärne osa autistlikest inimestest ka ADHD kriteeriumidele. Mõlemad eripärad mõjutavad tähelepanu ja aistinguid, seepärast on oluline spetsialisti hinnang.

Kas veebitest suudab autismi tuvastada?

Ei. AQ põhjal koostatud test näitab autistlike joonte taset ja aitab otsustada, kas pöörduda spetsialisti poole. Diagnoosi paneb spetsialist pärast põhjalikku hindamist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid