Autismi test naistele
Autism näeb tüdrukutel ja naistel sageli välja teisiti, kui oleme harjunud ette kujutama. Huvid on „tavalised“ (psühholoogia, loomad, raamatud, teatud inimesed), kuid neid elatakse läbi erakordselt intensiivselt. Suhtlemist õpitakse sageli teisi jälgides ja kopeerides ning hind selgub hiljem: kurnatus, endasse tõmbumine, ärevus. Seetõttu saavad paljud naised oma autismist teada alles täiskasvanuna.
Need 19 väidet käsitlevad seda, mida uuringutes naiste autismi puhul kõige sagedamini mainitakse. Hinnake, kuidas see on teie elus tavaliselt. Kui tunnete end kõige rohkem ära suhtlemisel kantava „maski“ kirjelduses, hindab seda põhjalikumalt eraldi autismi maskeerimise test.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks jääb naiste autism sageli märkamata?
Autismi käsitlus kujunes pikka aega poiste põhjal, seetõttu on ka diagnostiliste kriteeriumide näited neile lähedasemad. Uurijad (Lai jt, 2015; Hull, Petrides ja Mandy, 2020) kirjeldavad nn naistele omast autismipilti: samad põhijooned, kuid väljendunud teisiti ja kergemini märkamata jäävad. Kriteeriumid on kõigile ühesugused; erinev on see, kuidas jooned kõrvalt paistavad.
Suur osa põhjustest on maskeerimine: tüdrukud õpivad sagedamini ja varem jälgima, kopeerima ja „näitlema“ seda, mida teised teevad intuitiivselt. Hiljem diagnoosi saanud naiste lugudes (Bargiela, Steward ja Mandy, 2016) kordub pidevalt „normaalse teesklemine“ ja kurnatus, mida see põhjustab. Selles testis on maskeerimisele pühendatud vaid mõni küsimus, sest seda hindab põhjalikult meie autismi maskeerimise test.
Kuidas see igapäevaelus välja näeb?
Naised, kellel diagnoositakse autism, tunnevad sageli ära järgmist:
- Kurnatus pärast suhtlemist, isegi kui kohtumine ise oli meeldiv
- Intensiivsed huvid, sageli „sotsiaalselt vastuvõetavad“: psühholoogia, loomad, raamatud, sarjad, konkreetsed inimesed
- Tundlikkus helide, valguse, lõhnade ja kangaste suhtes
- Tugev rutiini ja ettearvatavuse vajadus
- Ette valmistatud fraasid ja vestluste „stsenaariumid“
- Raskused sõprussuhete hoidmisel, eriti rühmades, kus on palju kirjutamata reegleid
- „Väljalülitumised“ (ingl k shutdown) või tunnetepursked, kui kõike on liiga palju
- Juba ammune tunne olla „teistsugune“, nagu ei teaks reegleid, mida kõik teised teavad
Mille poolest erineb see test meie teistest testidest?
Autismi test täiskasvanutele on koostatud Cambridge’i AQ-10 küsimustiku valdkondade järgi ja hindab põhijooni. See test täiendab seda küsimustega asjade kohta, mis on naistel sageli kõige selgemad: sotsiaalne kurnatus, „sotsiaalselt vastuvõetavad“ intensiivsed huvid, raskused sõprussuhetega ja väljalülitumised. Maskeerimise test hindab ainult üht valdkonda, sotsiaalset maski, kuid see-eest põhjalikult.
Mõned jooned on omased ka teistele seisunditele: kurnatus pärast inimesi on omane ka sotsiaalärevusele, tundlikkus ärritajate suhtes suurele tundlikkusele ning organiseerimis- ja emotsioonide raskused ADHD-le. Kui te ei tea, milline suund on teile lähedasem, tehke test „ADHD või autism?“ või ADHD test naistele. Autismi enda kohta leiate rohkem autismispektri häire kirjeldusest ja artiklist „Autism naistel“.
Mis aitab?
Kui jooni on palju, on esimene samm hindamine. Täiskasvanute autismi hindavad psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid; esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga. Hindamine hõlmab tavaliselt põhjalikku vestlust lapsepõlve ja praeguse elu kohta, küsimustikke ja mõnikord ka lähedaste tähelepanekuid.
Diagnoosist olenemata aitab energia planeerimine: taastumisaeg pärast sotsiaalseid päevi, rahulikum keskkond (kõrvaklapid, päikeseprillid, mugavad riided), selge päevakava ja vähemalt mõni suhe, kus ei pea näitlema. Paljud naised leiavad jõudu ja lohutust ka teiste autistlike naiste lugudest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas naiste autism on eraldi diagnoos?
Ei. Autismispektri häire kriteeriumid on kõigile ühesugused. Jutt on sellest, et naistel ja tüdrukutel näevad samad jooned sageli teistsugused välja ja on rohkem maskeeritud, mistõttu jäävad need kergemini märkamata.
Kas see test saab autismi tuvastada?
Ei. See on esmase kontrolli test, mis koosneb meie koostatud küsimustest. Kõrge tulemus näitab, et tasub põhjalikumalt uurida, kuid autismi diagnoosivad ainult spetsialistid pärast põhjalikku hindamist, mis hõlmab ka lapsepõlve lugu.
Miks on maskeerimise kohta nii vähe küsimusi?
Sest maskeerimist hindab põhjalikult meie eraldi autismi maskeerimise test. Selles testis pöörame rohkem tähelepanu teistele joontele: huvidele, meeltele, rutiinile, sõprussuhetele ja väljalülitumistele.
Kas võib olla korraga nii autism kui ka ADHD?
Jah, see on üsna sage kombinatsioon. Kui tunnete ära ka hajameelsuse, impulsiivsuse või igavuse halva taluvuse, tehke ka ADHD test naistele või test „ADHD või autism?“.
Kuhu pöörduda hindamiseks?
Alustada võib perearstist või psühhiaatrist: nad hindavad olukorda ja suunavad vajaduse korral põhjalikumale hindamisele. Täiskasvanute autismi diagnostikat teevad ka erapraksises töötavad psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Lai M.-C., Lombardo M. V., Auyeung B., Chakrabarti B., Baron-Cohen S. (2015). Sex/gender differences and autism: setting the scene for future research. Journal of the American Academy of Child & Adolescent Psychiatry, 54(1), 11-24.
- Hull L., Petrides K. V., Mandy W. (2020). The Female Autism Phenotype and Camouflaging: a Narrative Review. Review Journal of Autism and Developmental Disorders, 7, 306-317.
- Bargiela S., Steward R., Mandy W. (2016). The Experiences of Late-diagnosed Women with Autism Spectrum Conditions: An Investigation of the Female Autism Phenotype. Journal of Autism and Developmental Disorders, 46(10), 3281-3294.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.