ADHD või autism?
ADHD-l ja autismil on palju ühist: mõlema puhul võivad esineda keskendumis- ja organiseerimisraskused, tundlikkus ärritajate suhtes, tunnetelained ja tunne olla „teistsugune“. Seetõttu küsivad inimesed sageli: kas mu raskused meenutavad rohkem ADHD-d või autismi? Või hoopis mõlemat? Uuringud näitavad, et umbes kahel autistlikul inimesel viiest on ka ADHD, nii et vastus „mõlemad“ ei ole sugugi haruldane.
Test koosneb 22 väitest: pooled käsitlevad ADHD-le omaseid tunnuseid (hajameelsus, impulsiivsus, uudsuse otsimine, igavuse halb taluvus), pooled autismile omaseid (suhtlemise eripärad, püsivuse vajadus, meelte ülekoormus, sügavad huvid). Tulemusena näete kahte eraldi punktisummat. Test ei saa öelda, milline seisund teil on: see aitab ainult mõista, millele tasub tähelepanu pöörata ja millest spetsialistile rääkida.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mille poolest on ADHD ja autism sarnased ja mille poolest erinevad?
ADHD (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on eelkõige seotud tähelepanu ja impulsside reguleerimisega: tähelepanu hajub kergesti, igavaid töid on raske alustada ja lõpetada, uued muljed tõmbavad ja otsused sünnivad kiiresti. Autism on eelkõige seotud teistsuguse suhtlemise ja maailmatajuga: sotsiaalsed signaalid ei tule iseenesest, oluline on püsivus ja ettearvatavus, ärritajaid tuntakse tugevamalt ning huvid on sügavad ja pikaajalised.
Lihtsustatult võib öelda, et ADHD-ga inimesed otsivad sagedamini uudsust ja stiimuleid, autistlikud inimesed aga püsivust ja rahu. Mõlemad võivad aga esineda korraga ja siis tunneb inimene sisemist vastuolu: ilma uudsuseta on igav, kuid muutused löövad rööpast välja.
Ühised tunnused, mis eksitavad
Mõned raskused on omased mõlemale seisundile, seega ainult nende põhjal ei saa neid eristada. Testis küsime nende kohta eri külgede kaudu ja märgime selle ka küsimuste selgitustes:
- Meeltega seotud eripärad: autismile on omasem ärritajate vältimine ja ülekoormus, ADHD-le stiimulite otsimine, kuid esineb mõlemat
- Organiseerimisraskused: ADHD puhul avalduvad need sagedamini unustamise ja nõrga ajatajuna, autismi puhul raske ümberlülitumisena ühelt tegevuselt teisele
- Süvenemine: nii ADHD-le kui ka autismile on omane väga tugev keskendumine sellele, mis huvitab; autismi puhul on huvid sagedamini pikaajalised, ADHD puhul vahetuvad sagedamini
- Sotsiaalsed raskused: ADHD puhul tulenevad need sagedamini impulsiivsusest ja hajameelsusest, autismi puhul sotsiaalsete signaalide teistsugusest mõistmisest
- Tunnetelained ja kurnatus on omased mõlemale
AuDHD: kui mõlemad on koos
Pikka aega ei lubanud diagnoosiklassifikatsioonid mõlemat seisundit korraga diagnoosida. Alates 2013. aastast lubab seda DSM-5, hiljem ka RHK-11, ja praegu on teada, et kombinatsioon on sage: metaanalüüsi järgi on ADHD umbes 38-40%-l autistlikest inimestest (Rong jt, 2021), kuigi üksikute uuringute tulemused erinevad tugevalt (Hours jt, 2022). Seda kombinatsiooni nimetatakse igapäevakeeles vahel AuDHD-ks; see ei ole ametlik diagnoos, vaid kahe diagnoosi kombinatsioon.
Inimestel, kellel on mõlemad, on sageli raske end ühes kirjelduses ära tunda: ühed tunnused varjutavad teisi. Seepärast tasub kõrgete tulpade korral rääkida spetsialistile mõlemast poolest. Iga seisundi kohta leiate rohkem ADHD ja autismispektri häire kirjeldusest.
Mida tulemusega peale hakata?
See test ei näita, milline seisund teil on: see aitab ainult näha, millise suuna tunnused on teil selgemad. Täpsemateks sammudeks kasutage teste, mis on koostatud spetsialistide küsimustike põhjal: ADHD test täiskasvanutele (ASRS põhjal) ja autismi test täiskasvanutele (AQ-10 põhjal).
Kui raskused on selged ja on teiega kaasas olnud lapsepõlvest saati, pöörduge psühhiaatri poole: täiskasvanute ADHD-d ja autismi hindavad psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid, esimese sammuna võite rääkida ka perearstiga. Nende seisundite eristamine on oluline, sest abi on erinev: näiteks võivad ADHD ravimid autistlikele inimestele mõnikord mõjuda teisiti, seega peab arst nägema tervikpilti.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab öelda, kas mul on ADHD või autism?
Ei. See ei erista seisundeid ega diagnoosi neid. Test näitab ainult, millise suuna tunnuseid on teie vastustes rohkem. Mõlemad seisundid esinevad sageli koos ja neid saab eristada ainult psühhiaater pärast põhjalikku hindamist.
Mis on AuDHD?
Nii nimetatakse igapäevakeeles autismi ja ADHD kombinatsiooni, kui inimesel on mõlemad seisundid. See ei ole eraldi diagnoos: diagnoositakse kaks seisundit. Selline kombinatsioon on üsna sage, sest umbes kahel autistlikul inimesel viiest on ka ADHD.
Mu mõlemad tulbad on sarnased. Mida see tähendab?
Kui mõlemad on kõrged, võib teil olla nii ADHD-le kui ka autismile omaseid tunnuseid, seega tasub teha mõlemad eraldi testid ja rääkida spetsialistiga. Kui mõlemad on madalad, ei tõuse kumbki suund selgelt esile ja raskuste põhjus võib olla stress, ärevus või unepuudus.
Miks on mõnel küsimusel selgitus ühiste tunnuste kohta?
Sest meeltega seotud eripärad ja organiseerimisraskused on omased mõlemale seisundile. Et test ei omistaks neid ühele poolele, küsime nende eri külgede kohta: näiteks ärritajate vältimise ja stiimulite otsimise kohta eraldi.
Kuhu pöörduda hindamiseks?
Alustada võib perearstist või psühhiaatrist: nad hindavad olukorda ja suunavad vajaduse korral põhjalikumale hindamisele. Täiskasvanute ADHD ja autismi hindamisega tegelevad ka erapraksises töötavad psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Rong Y., Yang C.-J., Jin Y., Wang Y. (2021). Prevalence of attention-deficit/hyperactivity disorder in individuals with autism spectrum disorder: A meta-analysis. Research in Autism Spectrum Disorders, 83, 101759.
- Hours C., Recasens C., Baleyte J.-M. (2022). ASD and ADHD Comorbidity: What Are We Talking About? Frontiers in Psychiatry, 13, 837424.
- Antshel K. M., Russo N. (2019). Autism Spectrum Disorders and ADHD: Overlapping Phenomenology, Diagnostic Issues, and Treatment Considerations. Current Psychiatry Reports, 21(5), 34.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.