ADHD test naistele
ADHD (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) näeb naistel ja tüdrukutel sageli välja teisiti kui „õpikupärane“ rahutu poiss. Klassis ringi jooksmise asemel on unistamine, ühelt teemalt teisele hüppavad mõtted, sisemine rahutus, tugevad emotsioonid ja tohutu pingutus, et näida, nagu oleks kõik kontrolli all. Seetõttu saavad paljud naised oma ADHD-st teada alles täiskasvanuna, sageli pärast seda, kui neid on kaua ravitud ainult ärevuse või depressiooni tõttu.
Oluline: ADHD diagnostilised kriteeriumid on kõigile ühesugused, olenemata soost. See test lihtsalt keskendub tunnustele, mis jäävad naistel kõige sagedamini märkamata. Hinnake 18 väidet selle järgi, kuidas olete end tavaliselt tundnud ja käitunud viimase 6 kuu jooksul.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks jääb naiste ADHD nii sageli märkamata?
Pikka aega osalesid ADHD uuringutes peamiselt poisid, seetõttu on ka meie ettekujutus sellest „poisilik“: lärmakas, rahutu, kakleja laps. Tüdrukutel on sagedamini ülekaalus tähelepanematus ilma silmatorkava ülemäärase liikumiseta: nad unistavad, kaotavad mõttelõnga, unustavad, kuid klassi ei sega, mistõttu õpetajatel pole nendega muret. Hüperaktiivsus avaldub neil sagedamini mitte ringi jooksmise, vaid rahutute mõtete, jutukuse ja pideva pingetundena.
Teine põhjus on kompenseerimine. Paljud tüdrukud õpivad raskusi pingutusega varjama: õpivad öösiti, kontrollivad kõike mitu korda, muutuvad perfektsionistideks. Kõrvalt paistab see hoolsusena, hind (kurnatus, ärevus, enesesüüdistamine) jääb aga nähtamatuks. Ekspertide konsensus (Young jt, 2020) rõhutab, et selliste strateegiate ning sageli kaasneva ärevuse või depressiooni tõttu diagnoositakse naiste ADHD hiljem ja esmalt ravitakse ainult neid kaasuvaid seisundeid.
Siiski ei tasu liialdada: ADHD kriteeriumid on naistele ja meestele samad ning „naiste ADHD“ ei ole eraldi diagnoos. Jutt on sellest, kuidas samad raskused välja näevad ja miks keskkond neid sagedamini märkamata jätab.
Kuidas see igapäevaelus välja näeb?
Naised, kellel hiljem ADHD diagnoositakse, räägivad sageli sarnastest asjadest:
- Mõtted rändavad vestluse või lugemise ajal mujale ja sama lõiku tuleb uuesti lugeda
- Kodu- ja majapidamisasjad „varisevad peale“: paberihunnikud, vastamata kirjad, unustatud tähtajad
- Sisemine rahutus ja raskus lihtsalt puhata, isegi puhkuse ajal
- Tugevad, järsud emotsioonid ja eriline tundlikkus kriitika suhtes
- Väga suur keskendumine sellele, mis huvitab, ja peaaegu võimatu igavate töödega alustada
- Perfektsionism ja nimekirjad kui viis kõike kontrolli all hoida
- Sümptomite kõikumine hormoonide järgi: enne menstruatsiooni, pärast sünnitust, menopausi lähenedes
- Pidev tunne, et see, mis on teistele lihtne, nõuab teilt kaks korda rohkem jõudu
Mille poolest erineb see test üldisest ADHD testist?
Meie ADHD test täiskasvanutele on koostatud WHO ASRS küsimustiku põhjal, mida kasutavad spetsialistid, ja hindab ADHD peamisi sümptomeid. See test ei asenda seda, vaid täiendab: siin küsime asjade kohta, mida ASRS otseselt ei hinda, kuid mis on naistel sageli kõige silmatorkavamad, see tähendab emotsioonide reguleerimist, kompenseerimist, pingutusest tulenevat kurnatust ja tsükli mõju. Kõige parem on teha mõlemad.
Mõned raskused ei ole omased ainult ADHD-le. Kui teie meeleolu halveneb märgatavalt iga kuu enne menstruatsiooni, vaadake ka PMDH testi. Kui tunnete pigem ära sotsiaalse kurnatuse ja tundlikkuse ärritajate suhtes, võib kasulik olla autismi test naistele või test „ADHD või autism?“. Häire enda kohta leiate rohkem ADHD kirjeldusest.
Mis aitab?
Esimene samm on hindamine. Täiskasvanute ADHD-d hindab psühhiaater; esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga. Hindamine hõlmab tavaliselt põhjalikku vestlust lapsepõlve ja praeguse elu kohta, küsimustikke ja mõnikord ka lähedaste tähelepanekuid.
Diagnoosist olenemata aitavad väline struktuur (meeldetuletused, kalender, üks koht märkmetele), tööde jagamine väikesteks sammudeks, regulaarne liikumine ja uni. Paljud naised tunnevad kergendust juba siis, kui mõistavad, et raskused ei ole iseloomuviga. Kui diagnoos kinnitub, valitakse ravi (psühhoharidus, käitumisstrateegiad, vajaduse korral ravimid) individuaalselt ja arstile tasub rääkida ka sümptomite seosest tsükliga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas naiste ADHD on teistsugune diagnoos kui meeste oma?
Ei. ADHD kriteeriumid on kõigile ühesugused. Erinev on ainult see, kuidas sümptomid sagedamini välja näevad: naistel on sagedamini ülekaalus tähelepanematus, sisemine rahutus ja meeleolu kõikumine, mitte silmanähtav ülemäärane liikumine, mistõttu jäävad need kergemini märkamata.
Kas see test saab kindlaks teha, et mul on ADHD?
Ei. See on esmase kontrolli test, mis koosneb meie koostatud küsimustest. See võib näidata, et tasub põhjalikumalt uurida, kuid ADHD-d diagnoosib ainult psühhiaater pärast põhjalikku hindamist.
Miks küsitakse menstruaaltsükli kohta?
Paljud naised märkavad, et tähelepanu- ja meeleoluraskused süvenevad teatud tsükli faasides, pärast sünnitust või menopausi lähenedes, ning eksperdid soovitavad seda ravis arvesse võtta. Iseenesest ei ole see ADHD tunnus: tugev meeleolu kõikumine enne menstruatsiooni võib olla ka PMDH.
Kas ADHD võib selguda alles 30- või 40-aastaselt?
Selguda võib, kuid tekkida mitte. ADHD algab lapsepõlves, kuid naistel märgatakse seda sageli alles siis, kui koormus (töö, lapsed, kodu) ületab kompenseerimise võimalused. Seetõttu küsitakse hindamisel alati ka lapsepõlve kohta.
Kuhu pöörduda hindamiseks?
Hindamise teeb psühhiaater. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida perearstiga. Psühholoog või kliiniline psühholoog saab aidata igapäevaste raskustega toime tulla.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Quinn P. O., Madhoo M. (2014). A Review of Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder in Women and Girls: Uncovering This Hidden Diagnosis. The Primary Care Companion for CNS Disorders, 16(3).
- Young S. jt (2020). Females with ADHD: An expert consensus statement taking a lifespan approach providing guidance for the identification and treatment of attention-deficit/hyperactivity disorder in girls and women. BMC Psychiatry, 20, 404.
- Kessler R. C. jt (2005). The World Health Organization Adult ADHD Self-Report Scale (ASRS). Psychological Medicine, 35(2), 245-256.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.