Anhedoonia test
Anhedoonia on vähenenud võime tunda naudingut ja huvi. Lemmiktoit ei maitse enam, kohtumine sõpradega tundub kohustusena ja hobid, mis varem tõmbasid, muutuvad äkki ebahuvitavaks. See on üks kahest depressiooni põhitunnusest, kuid seda esineb ka läbipõlemise, pikaajalise stressi ja muude seisundite korral.
Test koosneb 14 küsimusest selle kohta, kui sageli olete viimase 2 nädala jooksul tundnud naudingut nii häid asju oodates kui ka neid kogedes: suheldes, süües, muusikat kuulates ja hobidega tegeledes. Tulemus näitab, kas võime rõõmu tunda on praegu summutatud.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on anhedoonia
Sõna „anhedoonia“ pärineb kreeka keelest ja tähendab „ilma naudinguta“. 19. sajandi lõpus hakkas seda kasutama prantsuse psühholoog Théodule Ribot ning tänapäeval peetakse anhedooniat masendunud meeleolu kõrval üheks kahest depressiooni põhitunnusest. See ei ole eraldi diagnoos: see on tunnus, mis võib avalduda ka läbipõlemise, pikaajalise stressi, traumajärgse stressihäire, sõltuvuste ja mõne kehalise haiguse korral või teatud ravimite kasutamisel.
Teadlased eristavad naudingul kaht osa. Ootuse nauding on hea tunne enne sündmust: tore on mõelda nädalavahetusele, reisile või kohtumisele. Kogemise nauding on see, mida tunneme sündmuse ajal: maitsev toit, kallistus, lemmiklaul. Uuringud näitavad, et depressiooni korral kannatab sageli rohkem ootus ja tahtmine midagi ette võtta, kuigi ka nauding ise võib olla summutatud. Seetõttu on selles testis küsimusi mõlema osa kohta, aga ka suhtlemise, aistingute, hobide ja huvi kohta.
Milline on anhedoonia igapäevaelus
Anhedoonia hiilib sageli ligi vaikselt ja seda ei tunta kohe ära. Inimene ei pruugi tunda suurt kurbust, vaid märkab ainult, et kõik on muutunud „ühtmoodi halliks“. Kõige sagedasemad märgid:
- Ei taha enam sõpradega kohtuda ja kohtumisel tahaks võimalikult kiiresti koju minna
- Hobid, mis varem tõmbasid, lükatakse edasi või jäetakse sootuks kõrvale
- Toit, muusika või loodus ei paku enam tavapärast naudingut
- Pole enam midagi oodata: nädalavahetus või puhkus ei tekita mingit rõõmsat tunnet
- Raske on end kokku võtta isegi selleks, mis tavaliselt meeldib
- Lähedust kallite inimestega tuntakse vähem, mõnikord väheneb ka huvi intiimsuse vastu
- Tunne, nagu emotsioonid oleksid „välja lülitatud“
Mille poolest see test erineb depressiooni testist
Depressiooni test (PHQ-9) hindab kõiki depressiooni põhitunnuseid: meeleolu, und, söögiisu, energiat, keskendumist ja muud. Naudingu kadumisele on seal pühendatud üks küsimus. See test seevastu vaatleb põhjalikult ainult üht valdkonda: kas võime häid asju oodata, neid tunda ja nende vastu huvi tunda on säilinud. See aitab anhedooniat märgata ka siis, kui kurbust on vähe.
Need kaks testi täiendavad teineteist. Kui saite siin palju punkte, tasub teha ka depressiooni test. Kui tunnete mitte niivõrd naudingupuudust kui kurnatust, tehke läbipõlemise test, ja kui enesetunne on olnud halb juba aasta või kauem, düstüümia test. Haiguse enda kohta leiate rohkem lehelt Depressioon ja sarnaste seisundite erinevuste kohta artiklist Läbipõlemine või depressioon.
Mis aitab, kui rõõm kaob
Kõige olulisem on teada: anhedoonia ei ole iseloomujoon ega laiskus ja enamasti see möödub, kui selle põhjusega tegeletakse. Kui selle taga on depressioon, aitab psühhoteraapia ja vajaduse korral arsti määratud ravimid.
Üks tõhusamaid praktilisi võtteid on tegevuste planeerimine: meeldivad tegevused lisatakse päevakavasse ette, ootamata, et tahtmine tekiks. Alguses võivad need rõõmustada vähe, kuid regulaarselt korrates tuleb nauding vähehaaval tagasi. Aitavad ka liikumine, päevavalguses õues viibimine, piisav uni ja suhtlemine, isegi kui see tundub pingutusena.
Kui naudingupuudus kestab üle 2 nädala, pöörduge perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole. Kui tunnete end väga halvasti või tekivad mõtted enesetapust, saate tasuta emotsionaalset tuge emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee). Ööpäevaringselt aitab Ohvriabi kriisitelefon 116 006, lastele ja noortele Lasteabi 116 111. Vahetu ohu korral helistage 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas anhedoonia on haigus?
Ei. Anhedoonia on tunnus, mitte eraldi diagnoos. Enamasti seostatakse seda depressiooniga, kuid see võib esineda ka läbipõlemise, pikaajalise stressi, ärevushäirete, sõltuvuste ja mõne kehalise haiguse korral või teatud ravimite kasutamisel. Põhjust saab hinnata arst või psühholoog.
Kas anhedoonia võib olla ka siis, kui ma ei tunne end kurvana?
Jah. Mõni inimene ei tunne suurt kurbust, vaid märkab ainult, et miski ei rõõmusta enam ja kõik on muutunud ühesuguseks. Seepärast jääb anhedoonia mõnikord märkamata. Kui tunnete end siit ära, tasub teha ka depressiooni test.
Kas see test saab tuvastada depressiooni?
Ei. Test aitab ainult hinnata, kas võime naudingut tunda on praegu vähenenud. Depressiooni või muu seisundi saab diagnoosida ainult arst, näiteks psühhiaater, kui ta on hinnanud teie olukorda tervikuna.
Kas rõõm tuleb tagasi?
Enamasti jah. Kui põhjust, näiteks depressiooni, ravitakse, taastub võime naudingut tunda tavaliselt vähehaaval. Mõnikord taastub see aeglasemalt kui meeleolu, seepärast on oluline ennast mitte tagant kiirustada ja lisada meeldivaid tegevusi teadlikult igapäevaellu.
Kas minu vastuseid kuskil salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad ainult teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Rizvi S. J., Pizzagalli D. A., Sproule B. A., Kennedy S. H. (2016). Assessing anhedonia in depression: Potentials and pitfalls. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 65, 21-35.
- Treadway M. T., Zald D. H. (2011). Reconsidering anhedonia in depression: Lessons from translational neuroscience. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 35(3), 537-555.
- Gard D. E., Gard M. G., Kring A. M., John O. P. (2006). Anticipatory and consummatory components of the experience of pleasure: A scale development study. Journal of Research in Personality, 40(6), 1086-1102.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.