Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Düsleksia: kui tähed ei allu, kuigi pea on selge

RHK-10: F81

Düsleksia on spetsiifiline õpiraskus, mille puhul aju töötleb kõnehäälikuid ja nende seost tähtedega teisiti. Tulemus: lugemine on aeglane ja väsitav, õigekiri vigane, kuigi intelligentsus, kuulmine ja motivatsioon on normaalsed.

See on kõige olulisem sõnum vanematele ja inimestele endile: düsleksia ei ole seotud mõistuse ega laiskusega. See on sageli pärilik ja püsib kogu elu, kuid sobivate strateegiate abil õpivad düsleksiaga inimesed edukalt koolis ja ülikoolis ning töötavad kõigil aladel.

Kuidas düsleksia lapsepõlves välja näeb?

Märgid, mis peaksid algklassides tähelepanu äratama:

  • Lugemine on aeglane, sõnu arvatakse esimeste tähtede või konteksti järgi
  • Sarnased tähed lähevad segi (b ja d, p ja q), tähtede järjekord muutub
  • Õigekirjavead isegi sagedastes sõnades, sama sõna kirjutatakse eri moodi
  • Raske on sõna häälikuteks jagada või riimi leida
  • Välditakse valjusti lugemist, tekstiga kodutööd muutuvad võitluseks
  • Vastuolu: jutustab elavalt ja nutikalt, kuid kirjutab kesiselt

Aga täiskasvanueas?

Osa inimesi pole kunagi diagnoosi saanud ja on kasvanud üles sildiga „ei pinguta“. Täiskasvanueas näeb düsleksia sageli välja nii: lugemine väsitab ja seda välditakse, e-kirjade kirjutamine võtab kaua aega ja tekitab vigade pärast ärevust, raske on meelde jätta nimesid ja järjestusi ning täita blankette. Samal ajal on sageli näha ka tugevusi: pildiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus.

Kui tunnete end ära, tasub end kontrollida ka praktilisel põhjusel: õpingutes ja eksamitel võivad olla võimalikud kohandused (pikem aeg, kuulamisvormingud).

Kuhu hindamiseks pöörduda?

Laste puhul hindavad lugemis- ja kirjutamisraskusi kooli tugispetsialistid: logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoogid. Hinnang aitab koolil õpet ja eksamitingimusi lapse vajadustele kohandada. Täiskasvanud võivad pöörduda logopeedi või õpiraskuste hindamisega tegeleva psühholoogi poole.

Kuna düsleksia on sageli pärilik, tasub end ära tundnud vanematel jälgida tähelepanelikumalt ka oma lapsi: varajane äratundmine säästab lapse enesehinnangut aastateks.

Mis päriselt aitab?

Strateegiad, mis toimivad igas vanuses:

  • Struktureeritud, häälikutel põhinev lugemisõpe (lastel koos spetsialistiga)
  • Helivormingud: audioraamatud ja teksti ettelugemine on täisväärtuslik lugemine
  • Õigekirjakontroll ja häälega dikteerimine ilma häbita: need on prillid, mitte sohk
  • Rohkem aega tekstiga ülesanneteks ja seda võimaldavad kohandused
  • Enesehinnangu kaitsmine: selgelt eristada „mul on raske lugeda“ ja „ma ei suuda“

Korduma kippuvad küsimused

Kas düsleksia on seotud intelligentsusega?

Ei: düsleksia diagnoositakse just siis, kui lugemisraskused ei ole kooskõlas normaalsete võimetega. Kuulsate düsleksiaga inimeste nimekiri on pikk, alates teadlastest kuni kirjanikeni.

Kas düsleksiast saab „välja kasvada“?

Töötlemise erinevus ise püsib, kuid lugemisoskus, strateegiad ja tehnoloogia võimaldavad seda nii palju kompenseerida, et igapäevaelus see enam peaaegu ei sega. Mida varem alustada, seda lihtsam.

Kas meie test tuvastab düsleksia?

Ei. Test täiskasvanutele näitab, kas teie raskused sarnanevad düsleksiaga, ja aitab otsustada professionaalse hindamise kasuks, mida teevad logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid