Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kunsti- ja loovteraapia: kui sõnadest ei piisa

Kõike, mis meie sees toimub, ei saa sõnadega öelda. Traumaatilised kogemused, varased läbielamised ja tunded, millel pole kunagi lubatud kõlada, tulevad sageli kergemini esile joone, värvi, rütmi või liigutuse kaudu. Kunsti- ja loovteraapia muudab need keeled ravivahendiks.

Oluline on teha vahet: kunstiteraapia ei ole huviring ega kunstitund. See on psühhoterapeutiline protsess, mida juhib erialase väljaõppega terapeut, ning teos ei ole selles eesmärk, vaid sild sisemaailma ja vestluse vahel. Joonistamise, laulmise või tantsimise oskust pole üldse vaja.

Mis on kunsti- ja loovteraapia?

Mõiste hõlmab mitut suunda, mida nimetatakse ühise nimega loovteraapiad:

  • Kunstiteraapia: joonistamine, maalimine, voolimine; kõige levinum vorm
  • Muusikateraapia: pillimäng, laulmine, kuulamine, heliimprovisatsioonid
  • Tantsu- ja liikumisteraapia: kehaliigutus kui emotsioonide väljendamise ja reguleerimise viis
  • Draamateraapia: rollid, stseenid, lood; lähedane psühhodraamale, kus grupiliikmed mängivad läbi üksteise eluolukordi

Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud

Aus vastus: tõendite baas on siin tagasihoidlikum kui KKT-l või EMDR-il, uuringud on sageli väikesed ja meetodid väga mitmekesised, mistõttu soovitatakse loovteraapiat enamasti põhiravi täiendusena, mitte asendusena. Siiski on sihipäraseid tõendeid olemas.

Cochrane’i ülevaadetes parandab muusikateraapia depressiooni sümptomeid, kui seda kasutatakse tavaravi kõrval, ning sellel on ilmselt kõige järjekindlamad tõendid töös dementsusega inimestega: see vähendab ärevust ja käitumisraskusi ning jõuab inimesteni, kelle kõne juba nõrgeneb. Kunstiteraapiat uuritakse trauma, vähihaigete distressi ja laste emotsionaalsete raskuste ravis; draama- ja liikumisteraapia andmeid on seni vähe, kuid neid tuleb juurde.

Praktikas on loovteraapia kõige väärtuslikum seal, kus sõnaline teraapia jääb toppama: töös lastega (mäng ja joonistamine on nende loomulik keel), traumat kogenud inimestega, kellele rääkimine on liiga raske, dementsusega inimestega ning ka siis, kui inimesel on üldse raske oma tundeid nimetada.

Kuidas tegevus käib?

Tegevus kestab 50-90 minutit ja toimub individuaalselt või grupis. Tavaline ülesehitus: lühike vestlus või soojendus, loominguline osa (joonistatakse etteantud teemal või vabalt, improviseeritakse heli või liikumisega) ja arutelu: mida märkasite loomise ajal ja mida tunnete teoses ära oma elust.

Terapeut teoseid ei hinda ega tõlgenda teie eest („must värv tähendab depressiooni“ on müüt, mitte meetod): tähendused leiab looja ise, terapeut aitab küsimustega ja hoiab turvalisust. Teos jääb teile ja seda ei pea kellelegi näitama.

Kui kaua see kestab?

Väga erinevalt: kriisiabi- või haiglaprogrammid mahuvad mõne nädala sisse, tavalised ambulatoorsed kuurid kestavad 10-20 kohtumist ning pikaajaline töö, eriti lastega või keeruliste traumade järel, kestab aastaid. Kohtumised on tavaliselt kord nädalas.

Kuidas valida spetsialisti?

Küsige hariduse kohta: kunsti-, muusika-, tantsu- ja draamaterapeudid omandavad erialase väljaõppe, tavaliselt kõrghariduse tasemel. Eristage kvalifitseeritud terapeuti „teraapilise joonistamise“ tundidest, mida ei juhi spetsialist: need võivad olla meeldivad, kuid ei ole teraapia.

Kui kaalute loovteraapiat raske seisundi (depressiooni, trauma) korral, peaks see täiendama, mitte asendama ravi vaimse tervise spetsialisti juures. Küsige julgelt ka terapeudi töökogemuse ja supervisiooni kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Ma ei oska joonistada. Kas kunstiteraapia sobib mulle?

Sobib: kunstioskusi pole vaja ja „ilus“ tulemus ei ole eesmärk. Teraapias on oluline protsess ise ja see, mida see avab. Mõned terapeudid väidavad isegi, et osavatel kunstnikel on raskem: nad kipuvad looma publikule, mitte endale.

Kas kunstiteraapia võib asendada „päris“ psühhoteraapiat?

Kunstiteraapia ongi psühhoteraapia vorm, kuid selle tõendite baas on tagasihoidlikum, seetõttu kasutatakse seda selge diagnoosi (depressioon, PTSH, söömishäire) korral enamasti põhiravi kõrval, mitte selle asemel. Enese tundmaõppimise või stressi vähendamise teena võib see olla iseseisev.

Kas terapeut paneb joonistuse põhjal diagnoosi?

Ei. Joonistus ei ole test, veel vähem diagnoos: sama pilt tähendab eri inimestele eri asju. Tõlgendab mitte terapeut, vaid looja ise; projektiivseid meetodeid stiilis „joonista ja ma ütlen, mis sul viga on“ peetakse tänapäeva diagnostikas ebausaldusväärseks.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid