Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Grupiteraapia: miks ei ravi ainult terapeut, vaid ka grupp

Enamiku psühholoogilistest haavadest saame suhetes, seega on loogiline, et suhetes need ka paranevad. Grupiteraapia on 6-12 inimese regulaarsed kohtumised ühe või kahe spetsialistiga, kus räägitakse mitte ainult elust väljaspool ust, vaid ka sellest, mis toimub siin, grupiliikmete vahel.

Paljude esimene mõte on „ma ei hakka võõraste ees oma probleemidest rääkima“. Kuid just see, et grupis on raske, teebki selle tõhusaks: seal korduvad samad mustrid nagu elus (soov meeldida, hirm ruumi võtta, kalduvus teisi päästa), ainult et siin saab neid näha ja turvaliselt teisiti proovida.

Mis on grupiteraapia?

Gruppe on kahte suurt tüüpi. Struktureeritud, probleemikesksed grupid (näiteks KKT-grupp sotsiaalärevuse korral, DBT-oskuste grupp, stressijuhtimise programm) meenutavad koolitust: on teemad, harjutused ja kodused ülesanded. Protsessigrupid (interpersonaalsed, psühhodünaamilised, grupianalüütilised) töötavad vabamalt: materjal on suhted grupis endas.

Psühhiaater Irvin Yalom kirjeldas tegureid, mille tõttu grupp ravib: universaalsuse tunne (ma ei ole ainus selline), altruism (saan teist aidata), interpersonaalne õppimine (saan teada, kuidas teised mind näevad, ja proovin uusi viise), kokkukuuluvus ning lootus, mida süütab teiste edasiminek.

Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud

Gary Burlingame’i ja kolleegide metaanalüüsid, mis hõlmavad sadu uuringuid, näitavad järjekindlat tulemust: paljude seisundite korral (depressioon, ärevus, sotsiaalärevus, söömishäired, sõltuvused) on grupiteraapia tõhususelt sisuliselt võrdne individuaalsega, kuigi see on oluliselt odavam.

Grupil on ka ainulaadne eelis: kui peamine raskus on suhetes (üksindus, usaldamatus, konfliktid, sotsiaalärevus), on grupp loomulik treeningsaal, mida individuaalne teraapia pakkuda ei saa. Sotsiaalärevuse korral on grupi vorm ise juba õrn kokkupuude kardetava olukorraga.

Grupp ei sobi kõigile ega alati: ägeda kriisi ajal, tugeva ebastabiilsuse või väga spetsiifilise töö fookuse korral töötatakse esmalt individuaalselt ja grupp võib olla teine etapp.

Kuidas kohtumine käib?

Grupp koguneb regulaarselt, enamasti kord nädalas 90-120 minutiks, samas kohas ja samal ajal. Enne liitumist toimub individuaalne vestlus juhendajaga: arutatakse teie eesmärke ja grupi reegleid, millest kõige tähtsam on konfidentsiaalsus: mis grupis öeldakse, jääb gruppi.

Kohtumisel ei ole kohustuslikku rääkimisjärjekorda: teemad tulenevad sellest, mis liikmetele parasjagu oluline on. Juhendaja hoiab turvalisust, aitab märgata, mis inimeste vahel toimub, ja toob vestluse „seal ja siis“ juurest tagasi „siia ja praegu“, kus õppimine on kõige tugevam. Struktureeritud gruppides on käik konkreetsem: teema, harjutused, arutelu, ülesanded.

Kui kaua see kestab?

Struktureeritud programmid kestavad 8-16 kohtumist. Protsessigrupid töötavad kauem: poolest aastast mitme aastani, ning liige kohustub tavaliselt käima vähemalt kokkulepitud miinimumaja ja teatama lahkumisest ette, sest äkilised kadumised puudutavad kogu gruppi. Suletud grupid algavad ja lõpevad sama koosseisuga, avatud grupid võtavad lahkujate asemele uusi liikmeid.

Kuidas gruppi valida?

Kõige olulisemad küsimused juhendajale: mis tüüpi grupp see on (struktureeritud või protsessigrupp), kellele see on mõeldud, milline on koosseis, kui kaua see kestab ja millised on reeglid. Gruppe juhivad eri suundade spetsialistid, kes on läbinud lisakoolituse grupitöös; küsige julgelt nende väljaõppe ja supervisiooni kohta.

Tasub eristada teraapiagruppi eneseabigrupist (näiteks Anonüümsetest Alkohoolikutest): viimased on väärtuslikud, kuid toimuvad ilma spetsialistita ega asenda teraapiat.

Korduma kippuvad küsimused

Kardan võõraste ees endast rääkida. Võib-olla grupp ei ole minu jaoks?

See hirm on reegel, mitte erand: peaaegu kõik liikmed alustavad sellest. Keegi ei sunni teid esimesel päeval avanema ja hirmu ületamine grupis saab sageli teraapia kõige väärtuslikumaks osaks, eriti kui raskused on seotud sotsiaalärevuse või usaldamatusega.

Kas grupiteraapia ei ole individuaalsest kehvem?

Uuringud näitavad, et paljude seisundite korral on tulemused sisuliselt samad ja hind väiksem. Kui peamine teema on suhted, võib grupp anda isegi rohkem. Samas sobivad mõlemad vormid hästi kokku: osa inimesi käib nii individuaalteraapias kui ka grupis.

Mis siis, kui kohtan grupis tuttavat?

Enne gruppi vastuvõtmist kontrollib juhendaja tavaliselt, et grupis ei oleks lähedasi tuttavaid, ja kui seos ootamatult ilmneb, lahendatakse see avatult, mõnikord viies ühe liikme teise gruppi. Konfidentsiaalsuse reegel kehtib kõigile ja seda arutatakse esimesest päevast peale.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

  • Burlingame G. M., Strauss B. (2021). Efficacy of small group treatments: foundation for evidence-based practice. In: Bergin and Garfield’s Handbook of Psychotherapy and Behavior Change
  • Yalom I. D., Leszcz M. (2005). The Theory and Practice of Group Psychotherapy. Basic Books

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid