Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Sõltuvused: kuidas need toimivad ja kust saada abi

RHK-10: F19

Sõltuvus ei ole nõrk tahe ega iseloomuviga, vaid aju tasusüsteemi õpitud muster. Aine (alkohol, nikotiin) või tegevus (hasartmängud, ekraanid) hakkab lubama kiiret leevendust ja aju õpib selle poole automaatselt püüdlema ka siis, kui kahju on juba ilmne.

Kõigi sõltuvuste ühine joon on kontrolli kadumine: tarvitatakse rohkem ja kauem, kui plaanitud, katsed vähendada ebaõnnestuvad ning elu keskpunkt nihkub järk-järgult aine või tegevuse ümber.

Kuus tunnust, mis korduvad kõigi sõltuvuste puhul

Olgu jutt alkoholist, hasartmängudest või telefonist, uurijad näevad sama mustrit:

  • Esiplaanile tõus: aine või tegevus võtab üha rohkem mõtteid ja aega
  • Taluvus: sama mõju saavutamiseks on vaja üha suuremat kogust
  • Võõrutusnähud: ilma selleta on inimene rahutu, ärrituv ja raske keskenduda
  • Meeleolu reguleerimine: sellega leevendatakse stressi, kurbust või igavust
  • Konflikt: kannatavad töö, suhted, tervis ja rahaasjad
  • Tagasilangus: pärast pausi jõutakse endise tasemeni üllatavalt kiiresti tagasi

Miks „lihtsalt loobuda“ ei õnnestu?

Sõltuvus programmeerib tasusüsteemi ümber: dopamiin ei vabane enam mõnust endast, vaid selle ootusest, mistõttu iha lülitub automaatselt sisse keskkonna vihjete peale: koht, kellaaeg, emotsioon, seltskond. Tahtejõud on selles võitluses kõige nõrgem tööriist, sest see ammendub, automaatika aga mitte.

Seepärast ei ole tõhus tee võitlus, vaid süsteemi muutmine: ahvatluste vähendamine ümbruses, teised viisid stressiga toimetulekuks, lähedaste ja spetsialistide tugi ning ainesõltuvuse korral sageli ka ravimid võõrutusnähtude leevendamiseks.

Kust saada abi?

Abi on olemas ja esimene samm võib olla väike:

  • Perearst: esimene kontakt, kes hindab olukorda ja suunab edasi
  • Sõltuvusravi: psühhiaatrid ja sõltuvusravi spetsialistid pakuvad nõustamist, võõrutusravi ja pikemat ravi
  • Psühholoog, kliiniline psühholoog või psühhoterapeut: töö iha, vallandajate ja põhjustega
  • Anonüümsed Alkohoolikud ja teised eneseabirühmad (ka hasartmängijatele ja lähedastele)
  • Lähedastele: Al-Anoni rühmad ja psühholoogi nõustamine iseendale, sest sõltuvus mõjutab kogu peret
  • Kui tunnete end kriisis: 116 123 (emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon, iga päev kell 10-24, tasuta; vestlus ka palunabi.ee) ja hädaolukorras 112

Ekraanid ja käitumissõltuvused

Telefoni, sotsiaalmeedia ja arvutimängude liigset kasutamist enamasti ametlikuks häireks ei peeta (erand on RHK-11 mänguhäire), kuid probleemne kasutamine toimib sama tasusüsteemi mehhanismi alusel. Erinevus on selles, et ekraanidest täielikult loobuda on võimatu, seepärast ei ole eesmärk täielik loobumine, vaid teadlikud piirid: vähem ahvatlusi, ekraanivabad kohad ja ajad ning igavuse talumine ilma telefonita.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas aru saada, kas minu tarvitamine on juba probleem?

Parim varajane märk ei ole kogus, vaid kontroll: kas suudate lõpetada siis, kui otsustasite? Kas katsed vähendada ebaõnnestuvad? Meie AUDIT-i, Fagerströmi ja PGSI küsimustikel põhinevad testid aitavad mõne minutiga riskitaset hinnata.

Kas sõltuvusest saab alatiseks terveks?

Sõltuvust saab kontrolli all hoida ja enamik inimesi paraneb, kuid tasusüsteemi mälu püsib kaua, seega tagasilanguse risk väheneb järk-järgult. Tagasilangus ei ole kaotus, vaid märk, et plaani tuleb kohandada.

Kuidas aidata lähedast, kes probleemi ei näe?

Rääkige konkreetsetest faktidest ja oma tunnetest, mitte süüdistustega, ärge varjake tagajärgi (võlad, töölt puudumine), otsige abi ka iseendale (Al-Anon, psühholoog) ja hoidke uks lahti: motivatsioon muutuda tuleb enamasti lainetena.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid