Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Narkootikumide tarvitamise häire: millal tarvitamisest saab haigus

RHK-10: F11, F12, F13, F14, F15, F16, F18

Proovimise ja sõltuvuse vahel ei ole üht kindlat piiri, vaid on järkjärguline nihe: alguses pakub aine mõnu või leevendust, siis on seda vaja üha rohkem ja lõpuks ei tarvitata enam selleks, et oleks hea, vaid selleks, et ei oleks halb. Meditsiinis nimetatakse seda psühhoaktiivsete ainete tarvitamise häireks ja seda hinnatakse spektrina kergest raskeni.

Kõige tähtsam sõnum kahele lugejale. Tarvitajale: see ei ole iseloomunõrkus, vaid seisund, mis muudab aju tasusüsteemi ja mida saab ravida. Lähedasele: te ei saa inimest terveks ravida, kuid saate jätta tarvitamise toetamata ja teada, kus on uks abi juurde, kui ta on valmis sellest läbi astuma.

Kuidas häiret ära tunda?

Tunnused on samad olenemata ainest (kanep, stimulandid, opioidid, rahustid jt). Mida rohkem neid on, seda raskem on häire:

  • Tarvitatakse rohkem või kauem, kui kavatsetud, katsed vähendada ebaõnnestuvad
  • Palju aega kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja sellest taastumisele
  • Tugev iha, mida on teiste tegevustega raske summutada
  • Kohustused, harrastused ja suhted jäävad unarusse
  • Tarvitatakse hoolimata selgest kahjust tervisele, tööle või õiguslikest tagajärgedest
  • Taluvus: sama mõju saavutamiseks on vaja üha suuremat annust
  • Loobudes tekivad võõrutusnähud või tarvitatakse nende vältimiseks

Miks see on haigus, mitte tahtejõu puudus?

Regulaarne tarvitamine muudab aju tasu- ja enesekontrolliahelaid: loomulikud naudingud tuhmuvad ning ainega seotud vihjed (koht, seltskond, emotsioon) lülitavad iha automaatselt sisse. Seepärast toimib „lihtsalt lõpeta“ sama halvasti kui „lihtsalt ära köhi“. Sageli lisandub eneseravi: ainetega leevendatakse ärevust, depressiooni, traumat või ADHD-d ja siis tuleb ravida mõlemat kihti.

Tahtejõud osaleb ravis, kuid teisiti: seda ei ole vaja võitluseks iga ihalainega, vaid otsuseks abi otsida ja keskkonna ümberkorraldamiseks, et laineid tekiks vähem.

Kuidas ravitakse ja kuhu pöörduda?

Ravi valitakse aine ja raskusastme järgi: võõrutusravi ohutuks loobumiseks, ravimid (näiteks asendusravi opioidsõltuvuse korral), psühhoteraapia (motiveeriv intervjueerimine, kognitiivne käitumisteraapia, tagasilanguse ennetamine) ning pikemaajaliseks toeks eneseabirühmad ja taastusravikogukonnad. Tagasilangus on haiguse kulus sage, see ei tähenda ravi lõppu.

Esimene uks võib olla perearst, psühhiaater või sõltuvusravi spetsialist, kes hindab olukorda ja aitab leida sobiva ravi. Olemas on ka eneseabirühmad nii tarvitajatele kui ka lähedastele. Ägeda mürgistuse korral helistage kohe 112: elu on tähtsam kui ebamugav vestlus.

Lähedastele

Kolm praktilist põhimõtet: ärge rahastage tarvitamist (ka kaudselt, kattes võlgu ja tagajärgi), rääkige konkreetsest käitumisest ilma siltide ja moraalilugemiseta ning hoidke uks abi juurde avatuna. Surve ja häbistamine tugevdavad enamasti kaitsehoiakut, seevastu motiveeriva vestluse vaim (küsida, kuulata, austada otsust) toimib paremini. Ja hoolitsege kindlasti iseenda eest: lähedaste nõustamine ja tugirühmad ei ole luksus, vaid vajadus. Kui olukord muutub teile endale liiga raskeks, helistage 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta).

Korduma kippuvad küsimused

Kas sõltuvus võib tekkida ka „kergetest“ ainetest?

Jah. Ained erinevad riski suuruse ja võõrutuse raskuse poolest, kuid häire mehhanism (iha, kontrolli kadumine, jätkamine hoolimata kahjust) võib kujuneda välja mis tahes psühhoaktiivse aine puhul, sealhulgas kanepi ja rahustite puhul.

Kas narkootikumide pärast abi otsimine toob kaasa õiguslikke probleeme?

Tervishoiuasutused ravivad, mitte ei karista, ja arste ning psühholooge seob konfidentsiaalsuskohustus. Hirm tagajärgede ees on üks sagedasemaid takistusi abi otsimisel, seega tasub teada, et tervishoiusüsteem ja politsei on eri uksed. Kui kahtlete, küsige enne vastuvõttu, kuidas teie andmeid käsitletakse.

Kuidas aru saada, kas lähedane tarvitab?

Kahtlust tekitab mitme märgi kooslus: muutunud une- ja päevarütm, kaduv raha või asjad, uued sõbrad ja salatsemine, kõikuv meeleolu, unarusse jäänud kohustused. Kuid need märgid ei ole spetsiifilised, seepärast on jälitamise asemel tõhusam avatud ja rahulik vestlus sellest, mida näete, ja abivõimalustest.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid