Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Äge stressireaktsioon: esimesed päevad pärast vapustust

Pärast vapustavat sündmust (avarii, rünnak, ootamatu kaotus, tulekahju) töötab psüühika mõned päevad hädaolukorra režiimis ja see on normaalne: tardumus või liigne valvsus, lainetena tagasi tulevad pildid, unetus, tunne „see ei juhtu minuga“. See on äge stressireaktsioon, närvisüsteemi loomulik vastus, mitte nõrkus.

Kui sümptomid on tugevad ning kestavad kolmest päevast kuni kuu ajani, räägitakse ägedast stressihäirest. Piiri PTSH-ga määrab aeg: posttraumaatilisele stressihäirele mõeldakse alles siis, kui sümptomid kestavad kauem kui kuu. Enamik inimesi taastub ise ja teadmine, mis on normaalne, aitab selles palju.

Mis on esimestel päevadel normaalne?

Need läbielamised hirmutavad, kuid on hädaolukorra režiimi tüüpiline osa:

  • Pealetükkivalt naasvad pildid, helid, unenäod sündmusest
  • Tardumus, emotsionaalne tuimus või „klaassein“ maailma ja enda vahel
  • Liigne valvsus: võpatamine, ohu ootamine, unetus
  • Ärrituvus, lainetena tulevad pisarad, süütunne („kui ma oleksin...“)
  • Keha: värisemine, iiveldus, söögiisu kadumine
  • Kõige vältimine, mis sündmust meenutab

Mis aitab taastuda (ja mida mitte teha)?

Esimeste nädalate reeglid, mida toetavad uuringud:

  • Turvalisus ja rütm: uni, söök, soojus, tuttavad inimesed; keha vajab signaali „oht on möödas“
  • Rääkige nii palju, kui soovite: jutustamine aitab, kuid ennast (või teist) ei ole vaja sundida kõike üksikasjadeni uuesti läbi elama
  • Liikumine ja lihtsad tegevused väikeste annustena; alkohol ei ole ravim (see takistab ajul sündmust töötlemast)
  • Naaske tavaelu juurde järk-järgult, ilma kõike järjest vältimata
  • Ärge tehke esimestel nädalatel suuri eluotsuseid

Millal otsida abi kohe ja millal oodata?

Kohe: kui tekivad enesevigastamise mõtted, kui toimetulek on täiesti võimatu (te ei söö ega maga mitu ööpäeva), kui välja lülitumised on nii sügavad, et mälust kaovad ajalõigud, või kui lihtsalt tunnete, et üksi te sellega hakkama ei saa. Ööpäev läbi vastab Ohvriabi kriisitelefon 116 006, emotsionaalse toe telefon 116 123 töötab iga päev kell 10-24 (tasuta, ka veebis palunabi.ee). Vahetu ohu korral helistage 112.

Muul juhul on tervislik anda endale paar nädalat loomulikuks taastumiseks, hoolitsedes enda eest eespool kirjeldatud viisil. Kui kuu möödudes sümptomid ei leevene (pildid, vältimine, valvsus, unetus), on aeg pöörduda perearsti, psühhiaatri, kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole: see võib viidata PTSH-le ja varajane ravi on tõhus.

Kuidas aidata teist inimest pärast sündmust?

Valem on lihtne: turvalisus, soojus, kohalolek ja mitte mingit survet. Praktikas tähendab see kehaliste vajaduste eest hoolitsemist (tee, tekk, sõidu pakkumine), kuulamist ilma „kõik saab korda“ lauseteta ja üksikasjade üle pärimata, abi igapäevatoimetustes ning seda, et teda ei tõugata suuri otsuseid tegema. Ja jälgige aega: kui kuu pärast paremaks ei lähe, aidake tal õrnalt spetsialistini jõuda.

Korduma kippuvad küsimused

Kas on normaalne, et nutan lainetena või ei tunne üldse midagi?

Mõlemad on normaalsed: psüühika doseerib sündmust lainetena ning tardumus on kaitse, mitte külmus. Reaktsioonid on väga erinevad ja „valesid“ ei ole.

Mille poolest erineb äge stressireaktsioon PTSH-st?

Aja poolest: esimene kuu pärast sündmust on ägeda reaktsiooni või ägeda stressihäire aeg ja enamik taastub selle jooksul. PTSH diagnoosi kaalutakse alles siis, kui sümptomid kestavad kauem kui kuu.

Kas saan end testiga kontrollida?

Esimestel nädalatel ütlevad testid vähe (reaktsioon on veel loomulikult tormiline). Kuu möödudes tehke meie traumaatilise sündmuse mõju test või PTSH-test: need näitavad, kas tasub pöörduda spetsialisti poole.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teraapiad, mida selle seisundi korral kasutatakse

Seotud häired

Seotud artiklid