Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kiindumusstiilid lihtsalt: miks samad suhtemustrid korduvad

Suhted KõikTestid.ee toimetus
Kiindumusstiilid lihtsalt: miks samad suhtemustrid korduvad
Foto: StockSnap (CC0)

Kolmas suhe ja jälle sama stsenaarium: kas ajate taga ja kardate mahajätmist, lämbute lähedusest ja põgenete või valite inimesi, kes ei suuda teid armastada. Kui teie suhete lugu kordub nagu šablooni järgi, siis tõenäoliselt nii ongi. Sellel šabloonil on psühholoogias nimi: kiindumusstiil.

Kust tuleb „suhete kaart“

Kiindumusteooria lõi 20. sajandi keskel John Bowlby ja katseliselt arendas seda edasi Mary Ainsworth. Põhiidee on järgmine: esimestel eluaastatel saab imik suhtest lähimate inimestega kaasa kaks põhimõttelist vastust. Kas ma võin teistele loota? Ja kas ma olen armastust väärt? Neist vastustest saab sisemine kaart, mille järgi täiskasvanuna orienteerutakse kõige lähedasemates ehk romantilistes suhetes.

  1. aastatel näitasid Cindy Hazan ja Phillip Shaver, et täiskasvanute armastuses toimivad samad mustrid nagu laste kiindumuses. Tänapäeval on see üks kõige paremini uuringutega toetatud suhtepsühholoogia teooriaid.

Oluline märkus enne edasilugemist: stiil ei ole diagnoos ega kohtuotsus, vaid kalduvus, mis muutub (sellest lõpus). Enamikul inimestel on segaprofiil ja täpsema pildi endast saate kiindumusstiili testi tehes.

Neli stiili

Turvaline: „lähedus on hea ja ma ise olen hea“

Seda stiili on umbes pooltel inimestel. Turvaliselt kiindunud inimene suudab läheneda ja lähedale lasta, abi paluda ja seda pakkuda ning partneri eemaldumine või halvem päev ei löö teda rööpast välja. Konflikt on tema jaoks lahendatav olukord, mitte suhte lõpu peaproov. See ei ole „igav suhe ilma kireta“, nagu vahel arvatakse, vaid suhe, kus kirg ei vaja draamakütust.

Ärev: „ära jäta mind maha“

Lähedust igatsetakse nagu õhku ja just seepärast kardetakse pidevalt seda kaotada. Iseloomulikud tunnused: tundlik radar vähimategi eemaldumismärkide suhtes (sõnumi toon, vastamise kiirus), vajadus pidevalt kinnitust saada, et sind armastatakse, armukadedus ja „protestikäitumine“ (solvumine, vaikimine, provokatsioonid, mille tegelik sõnum on „märka mind, tõesta, et ma lähen sulle korda“). Juured on kogemuses, kus armastus oli ebaühtlane: vahel soe, vahel kättesaamatu, ja kunagi ei teadnud, milline versioon sind ootab.

Vältiv: „ma saan ise hakkama“

Iseseisvusest saab kindlus: endale loota on turvaline, teisest sõltuda mitte. Iseloomulikud tunnused: ebamugavus „liigse“ läheduse pärast, soov eemalduda, kui suhe muutub tõsisemaks, tunnetega toimetulek sees ja üksinduses, partneri puuduste nimekiri kui vahend distantsi hoidmiseks. Oluline on mõista, et läheduse vajadus ei ole vältival inimesel kuhugi kadunud. Ta on lihtsalt ammu õppinud seda varjama, sest kunagi olid emotsioonid soovimatud või neile vastati külmusega.

Hirmunud-vältiv: „tule lähemale, ära tule“

Kõige haruldasem ja raskem kombinatsioon, kus lähedust nii igatsetakse kui ka kardetakse samaaegselt. Suhetes näeb see välja nagu pendel: tõmban ligi ja tõukan eemale, avanen ja kaon, ning sees koguneb pidev pinge üksinduse valu ja haavamise hirmu vahel. See stiil kujuneb enamasti seal, kus lähimad inimesed olid nii soojuse kui ka valu allikas. Sellele aitab kõigist kõige rohkem psühhoteraapia.

Miks stsenaariumid korduvad?

Kiindumuskaart toimib filtrina kolmel tasandil. Valikul tõmbab tuttav tunne: ärevale inimesele „tundub armastusena“ emotsionaalselt kättesaamatu partner (sest just nii tundus lapsepõlve armastus), samas kui stabiilne ja kättesaadav inimene tundub „igav, keemiata“. Tõlgendamisel loevad eri kaardid sama sündmust (partner ei vastanud sõnumile) erinevalt: turvaline arvab „on hõivatud“, ärev „jahtus, jätab maha“ ja vältiv „ongi hea, vähem survet“. Reaktsioonis käivitab tõlgendus käitumise (tagaajamise, eemaldumise), mis sageli loobki just selle, mida kardeti.

Kõige selgem näide on kõige sagedasem raske paar: ärev ja vältiv. Ühele on lähedust liiga vähe, teisele liiga palju, ning äreva partneri tagaajamine sunnib vältivat taganema, samal ajal kui taganemine õhutab tagaajamist veelgi. Paariteraapias nimetatakse seda tsüklit „jälitaja ja põgeneja tantsuks“ ning see katkeb mitte siis, kui üks „võidab“, vaid siis, kui mõlemad näevad tantsu ennast.

Kas stiil võib muutuda?

Jah, ja see on selle teooria parim uudis. Pikaajalised uuringud näitavad, et elu jooksul muutub stiil umbes veerandil kuni kolmandikul inimestest. Turvalisuse poole viivad kolm teed:

  1. Teadlikkus. Oma mustri nägemine reaalajas („vaat praegu käsib mu ärevus kirjutada viienda sõnumi“ või „vaat praegu tahan põgeneda, sest läks liiga lähedaseks“) on juba pool tööd, sest automaatne reaktsioon, mida on märgatud, lakkab olemast automaatne.
  2. Turvalised suhted. Stiil kujunes suhetes ja muutub suhetes. Stabiilne ja etteaimatav partner „rahustab“ ebakindlat stiili mõne aastaga märgatavalt. Seepärast tasub valida mitte „keemia“ järgi (mis on sageli lihtsalt tuttav ärevus), vaid selle järgi, kuidas te end selle inimesega tunnete: rahulikumalt või pingul.
  3. Psühhoteraapia. Eriti hirmunud-vältiva stiili korral ja kõigile, kelle loos on valusaid kogemusi. Teraapiasuhe ise on turvalise kiindumuse treeningväljak.

Millest täna alustada

Tehke kiindumusstiili test, mis näitab teie valdavat stiili ja kõigi nelja tasakaalu. Kui olete paarisuhtes, on kõige parem teha test mõlemal eraldi ja tulemusi võrrelda, sest paari stiilide kombinatsioon seletab enamikku korduvatest konfliktidest paremini kui ükskõik milline „iseloomude sobimatus“. Tasub vaadata ka suhte üldist seisu, selleks on suhte õnnelikkuse test.

Ja pidage meeles: ebakindel stiil ei ole rike. See oli kunagi parim võimalik kohanemine nende oludega, milles te üles kasvasite. Nüüd on olud teised ja kaardi saab ümber joonistada.

See artikkel on hariva eesmärgiga ega asenda psühholoogi konsultatsiooni.

Allikad: Bowlby J. Attachment and Loss; Hazan C., Shaver P. (1987). Romantic love conceptualized as an attachment process. JPSP; Fraley R. C. (2019). Attachment in adulthood: recent developments. Annual Review of Psychology; Levine A., Heller R. Attached (2010).

Kas see leht oli teile kasulik?

Sarnased artiklid