Väärtuste test
Miks tundub ühele inimesele hästi tasustatud, kuid igav töö vanglana, teisele aga mõistliku valikuna? Miks mõned otsused „tunduvad lihtsalt õiged“, teised aga närivad seestpoolt, kuigi paberil näevad suurepärased välja? Vastus peitub enamasti väärtustes: sügavates prioriteetides, mis hindavad vaikselt iga meie valikut, isegi kui me neid ise ei sõnasta.
Test põhineb maailma tuntuimal väärtuste teoorial, Shalom Schwartzi mudelil: 12 küsimust tegelike valikute kohta näitavad, milline neljast suurest väärtussuunast (avatus muutustele, saavutused ja mõjuvõim, stabiilsus ja turvalisus, hoolimine teistest) teie otsuseid juhib.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Schwartzi väärtuste teooria lühidalt
Sotsiaalpsühholoog Shalom Schwartz uuris aastakümneid, mille poole inimesed elus püüdlevad, ja leidis pärast kümnete tuhandete inimeste küsitlemist enam kui 80 riigis sama struktuuri: kümme põhiväärtust (iseseisvus, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, heatahtlikkus, universalism), mis paiknevad ringina. Ringi loogika on lihtne: kõrvuti asuvad väärtused sobivad kokku, vastandlikud konkureerivad. Raske on korraga maksimaalselt väärtustada nii vabadust kui ka reeglitele allumist, nii isiklikku edu kui ka kõigi heaolu.
Kümme väärtust grupeeruvad loomulikult neljaks suunaks, mida see test mõõdabki: avatus muutustele (iseseisvus, stimulatsioon), enese esiletõstmine, mida siin nimetatakse saavutusteks ja mõjuvõimuks (saavutus, võim), alalhoidlikkus, mida siin nimetatakse stabiilsuseks ja turvalisuseks (turvalisus, konformsus, traditsioon), ning enese ületamine, mida siin nimetatakse hoolimiseks teistest (heatahtlikkus, universalism). Schwartzi algsed küsimustikud (SVS, PVQ) on mõeldud uuringuteks, seepärast koostasime küsimused ise tema mudeli põhjal.
Miks tasub oma väärtusi teada?
Väärtused toimivad nagu nähtamatu kohtunik: need hindavad iga teie valikut ja määravad karistuse, mille nimi on sisemine rahulolematus. Inimene, kelle peamine väärtus on vabadus, võib võtta vastu suurepäraselt tasustatud töö range hierarhiaga organisatsioonis ja kannatada selle all esimesest päevast, mõistmata kunagi, miks. Inimene, kellele on kõige olulisem hoolimine teistest, põleb müügitöös läbi isegi parimate boonustega. Otsused, mis lähevad väärtustega vastuollu, näevad paberil mõistlikud välja, elus aga tunduvad nagu võõrad kingad.
Praktikas on väärtuste tundmine kõige kasulikum kolmes kohas. Karjääris: töö sisu ja kultuur peavad toitma vähemalt teie peamist suunda (siin tuleb kasuks ka karjääritest). Suhetes: paaride konfliktid raha, vaba aja või laste kasvatamise üle on enamasti olmeks maskeeritud väärtuskonfliktid. Ja isiklikus tasakaalus: kui elu on „justkui hea, aga midagi on puudu“, on puudu enamasti just unarusse jäänud väärtus ja elu tasakaalu test aitab selle üles leida.
Väärtuskonfliktid: miks need valutavad?
Schwartzi ringi kõige huvitavam omadus on vastandused. Avatus muutustele põrkub alalhoidlikkusega: vabadus turvalisuse vastu, uudsus traditsiooni vastu. Saavutused põrkuvad hoolimisega teistest: minu edu meie heaolu vastu. Need vastandused ei ela ainult inimeste vahel, vaid ka igaühe sees: meil kõigil on kõik kümme väärtust, ainult erineva tugevusega, seepärast ei ole osa elu kõige raskematest otsustest „hea halva vastu“, vaid „üks minu väärtus teise vastu“. Vahetada töö huvitavama, kuid ebakindla vastu? Pühendada aasta karjäärile või perele? Need on väärtuste läbirääkimised ja neid on lihtsam pidada, kui tead, kes laua taga istuvad.
Paaris ja meeskonnas võivad väärtuste erinevused olla nii vara kui ka sõja põhjus; kõik oleneb sellest, kas need on välja öeldud. Turvalisuse inimene paistab ilma selgituseta pidurina, avatuse inimene aga vastutustundetu tuulepeana. Kuid kui erinevused on nimetatud („minu jaoks on kõige olulisem, et meil oleks turvapadi; minu jaoks, et elu ei jääks seisma“), muutuvad need tööjaotuseks. Paaridele tuleb selle teema puhul kasuks paari sobivuse test, kus väärtused on üks mõõdetavatest valdkondadest.
Kuidas oma tulemust kasutada?
Kõigepealt vaadake mitte ainult võitnud suunda, vaid kogu profiili tulpadel. Üks selge suund tähendab selget kompassi: otsused on teile lihtsamad, kuid tasub hoiduda pimealast (igal suunal on see olemas, vt kirjeldust). Kaks või kolm sarnast tulpa tähendavad rikkamat, kuid vastuolulisemat siseelu: teie kõige raskemad otsused on tõenäoliselt just nende suundade läbirääkimised ja neid ei aita „otsusta lõpuks ära“, vaid teadlik tasakaalustamine (näiteks stabiilne töö pluss vabad projektid kõrvale).
Teine samm: kontrollige oma kalendrit. Väärtusi ei mõõdeta sõnade, vaid aja ja rahaga: kui hoolimine teistest on teile kõige olulisem, kuid nädalas pole ainsatki tundi inimestele, või kui avatus on esikohal, kuid aasta ei pakkunud ühtki uut kogemust, tekib see vaikne rahulolematus, mille põhjust te nüüd teate. Kolmas samm: kasutage suurte otsuste puhul väärtuste küsimust otse. Mitte ainult „kas see tasub end ära?“, vaid ka „milline minu väärtus siin võidab ja milline maksab arve?“. Motivatsiooni mehhanismi näitab lisaks motivatsiooni test.
Korduma kippuvad küsimused
Kas väärtused muutuvad elu jooksul?
Jah, kuid aeglaselt ja seaduspäraselt. Uuringud näitavad, et vanusega hakkab enamik inimesi pisut rohkem väärtustama turvalisust, traditsiooni ja heatahtlikkust, stimulatsiooni ja saavutuste olulisus aga väheneb. Järske muutusi põhjustavad enamasti suured elusündmused: lapse sünd, kaotus, haigus, väljaränne. Seepärast on mõistlik testi korrata pärast suuri elumuutusi.
Kas on õigeid ja valesid väärtusi?
Schwartzi mudelis mitte: kõik kümme väärtust on universaalsed inimlikud vajadused ja ühiskond vajab kõigi suundade inimesi. Probleemid ei tulene väärtustest, vaid äärmustest (iga väärtus, mis muutub ainsaks, teeb kahju) ja väärtuste ning elu mittevastavusest, kui inimene toidab aastaid võõraid prioriteete.
Minu ja partneri väärtused erinevad. Kas see on halb?
Mitte tingimata. Iseloomu tasandi erinevused (üks on uuendustele avatum, teine hoidvam) täiendavad paari sageli, kui need on nimetatud ja austatud. Tõsisemalt tasub vaadata sügavaid prioriteetide konflikte ühiste otsuste üle: lapsed, raha, elukoht, karjääri nimel tehtavad ohvrid. Neid on kõige parem arutada võimalikult vara ja abiks võib olla paari sobivuse test.
Miks mõõdab test 4 suunda, mitte 10 väärtust?
Schwartzi kümne väärtuse usaldusväärseks mõõtmiseks on vaja pikka küsimustikku (algses PVQ-s on 40 ja rohkem väidet). Neli kõrgemat suunda on sama mudeli üldisem kaart, mille jaoks piisab lühikesest testist ja mis on igapäevaste otsuste jaoks enamasti isegi kasulikum: see näitab teie otsuste peamisi jõude ja nende konflikte.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Arvutused toimuvad ainult teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Schwartz S. H. (1992). Universals in the content and structure of values. Advances in Experimental Social Psychology, 25.
- Schwartz S. H. (2012). An overview of the Schwartz theory of basic values. Online Readings in Psychology and Culture, 2(1).
- Sagiv L., Schwartz S. H. (2022). Personal values across cultures. Annual Review of Psychology, 73.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.