Lapsepõlvekogemuste (ACE) test
1990. aastate lõpus küsitlesid CDC ja Kaiser Permanente uurijad enam kui 17 000 täiskasvanut nende lapsepõlve ja tervise kohta. Tulemusest sai üks rahvatervise mõjukamaid avastusi: rasked lapsepõlvekogemused (inglise keeles ACE, Adverse Childhood Experiences) mõjutavad täiskasvanu vaimset ja isegi kehalist tervist annusest sõltuvalt: mida rohkem neid on, seda suurem on risk. Sellest uuringust sündis 10 küsimusega ACE-küsimustik, mille nüüd täidate.
Enne alustamist kolm olulist asja. Esiteks, küsimused on otsekohesed ja võivad äratada raskeid mälestusi: vastake ainult siis, kui teil on selleks rahulik hetk. Teiseks, skoor on statistika riskide kohta rühmades, mitte ennustus teie kohta: kõrge skoor ei tähenda „rikutud“ elu. Kolmandaks, uuringud näitavad ka teist poolt: kaitsvad kogemused ja hilisem töö iseendaga vähendavad riski oluliselt.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on ACE-uuring ja miks see on nii oluline?
ACE-uuring (Felitti, Anda ja kolleegid, 1998) sündis peaaegu juhuslikult: arst Vincent Felitti märkas, uurides, miks patsiendid edukast kaalulangetusprogrammist loobuvad, et paljud neist olid lapsepõlves kogenud väärkohtlemist. Koos CDC-ga küsitles ta 17 000 keskklassi ameeriklast ja tulemused muutsid arusaama rahvatervisest: rasked lapsepõlvekogemused ei osutunud haruldaseks ega „ainult psühholoogia“ teemaks, vaid väga levinud ja kogu meditsiini puudutavaks nähtuseks.
Kõige olulisem avastus oli annuse ja vastuse seos: mida rohkem ACE-sid, seda suurem on statistiliselt depressiooni, sõltuvuste, ärevuse ja pikema aja jooksul ka südamehaiguste, diabeedi ning teiste kehaliste haiguste risk. Mehhanism on tänaseks hästi kirjeldatud: krooniline lapsepõlvestress („toksiline stress“) kujundab areneva närvi- ja hormoonsüsteemi nii, et see jääb pidevasse valmisolekusse, ja see valmisolek kurnab aastakümneid nii psüühikat kui ka keha.
Mida skoor tähendab ja mida mitte?
ACE-skoor on rühmastatistika ja seda on oluline õigesti lugeda:
- Tähendab: riskid teie rühmas on statistiliselt suuremad; mida kõrgem skoor, seda olulisem on teadlikult hoolitseda oma psüühika, keha ja suhete eest
- Ei tähenda: et te haigestute, et olete „kahjustatud“ või et teie elu stsenaarium on ette määratud; väga paljud kõrge skooriga inimesed elavad täisväärtuslikku elu
- Ei hõlma: kiusamist, vaesust, kaotusi, diskrimineerimist, leebemat emotsionaalset hooletusse jätmist; null punkti ei tähenda tingimata kerget lapsepõlve
- Ei mõõda: kaitsvaid kogemusi (armastav vanavanem, hea õpetaja, sõbrad), mis uuringutes leevendavad ACE mõju oluliselt
Vastupidavuse pool: mis leevendab ACE mõju?
ACE-uuringu jätkud avastasid ka helgema poole: positiivsed lapsepõlvekogemused (inglise keeles PCE) toimivad vastumürgina. Vähemalt üks täiskasvanu, kelle juures laps tundis end turvaliselt ja olulisena, sõprussuhted, kogukond, tunne, et pere toetab rasketel aegadel: inimesed, kellel selliseid kogemusi oli, haigestuvad täiskasvanuna harvem isegi kõrge ACE-skoori korral. See on oluline sõnum vanematele: kaitse ei ole täiuslik stressivaba lapsepõlv, vaid suhted, kus laps ei jää stressiga üksi.
Ka täiskasvanuna saab vastupidavust kasvatada: turvalised suhted praegu (need kirjutavad ümber selle, mida ebaturvalised suhted toona õpetasid), teraapia, keha eest hoolitsemine (uni ja liikumine on valmisolekus kasvanud närvisüsteemile eriti olulised), tähendusrikkus ja kogukonnatunne. Kui soovite oma lapsepõlve emotsionaalset poolt laiemalt vaadata, tasub ACE kõrval teha ka emotsionaalse hooletusse jätmise test: see mõõdab seda, mida ACE-loetelu ei hõlma.
Mida oma tulemusega teha?
Kui skoor on madal ja elu on hea, ei ole vaja midagi teha: ACE on riskide kaart, mitte ülesannete nimekiri. Kui skoor on kõrgem, ei ole õige esimene küsimus „mis mind ohustab?“, vaid „kas minevik mõjutab endiselt minu olevikku?“. Märgid, et mõjutab: korduvad suhtemustrid (valite partnereid, kellega lapsepõlv kordub), pidev sisemine valmisolek või ärevus, raskus usaldada, „liiga suured“ reaktsioonid konfliktidele, enesehinnangu augud, kalduvus sõltuvustele.
Kui tunnete need märgid ära, on kõige tõhusam samm traumateadlik teraapia: spetsialist aitab eristada, kus reageerite olevikule ja kus minevikule, ning toob närvisüsteemile järk-järgult tagasi turvatunde. Täpsema pildi saamiseks tehke komplekstrauma test (pikaleveninud lapsepõlvetrauma jälgede kohta) või traumaatilise sündmuse mõju test (kui tegemist oli ühe konkreetse sündmusega). Ja pidage meeles: lapsepõlvehaavade pärast abi otsimine 20, 30 või 50 aasta pärast ei ole hilinemine, vaid selle töö tavaline kulg.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ACE-test on „traumatest“?
Mitte päris: ACE fikseerib sündmusi ja olusid (mis oli), kuid ei mõõda nende jäetud jälge (kuidas te end praegu tunnete). Kaks sama skooriga inimest võivad end tunda täiesti erinevalt. Praegust mõju mõõdavad teised testid: komplekstrauma, traumaatilise sündmuse mõju, ärevuse ja depressiooni test. Kõige täielikuma pildi annavad ACE ja oleviku testid koos.
Minu skoor on kõrge, kuid tunnen end hästi. Kas peaksin muretsema?
Ei, muretseda ei tasu: risk on statistika, mitte ennustus, ja hea praegune elu on kõige kaalukam näitaja. Kõrge skoor tuletab sel juhul lihtsalt meelde selle väärtust, mida juba teete (suhted, tervis, enda eest hoolitsemine), ja soovitab ennetust mitte unarusse jätta: nii psühholoogilist kui ka kehalist (regulaarsed kontrollid).
Vastates meenusid mulle rasked asjad ja nüüd tunnen end halvasti. Mida teha?
See on normaalne reaktsioon: küsimused puudutavad sügavaid kihte. Andke endale aega rahuneda (jalutuskäik, vestlus lähedasega, tavapärane tegevus). Kui raskus püsib mitu päeva, tuleb tagasi mälestuste või unenägudena, on see märk, et teema on elav ja väärib spetsialisti: selline reaktsioon on piisav põhjus pöörduda, mitte „liiga tühine“. Ägedal hetkel saab helistada Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (ööpäev läbi) või numbril 116 123 (iga päev kell 10-24).
Kas võin selle testi teha, mõeldes oma lapsele?
ACE-küsimustik on mõeldud täiskasvanutele oma lapsepõlve tagantjärele hindamiseks. Kui olete mures oma lapse praeguse keskkonna või enesetunde pärast, sobivad paremini lapse käitumise ja lapse ärevuse test ning otsene vestlus spetsialistiga. Kui aga tunnete ära, et laps kogeb praegu midagi ACE-loetelust, on see märk tegutseda viivitamata: lapse kaitsmine on täiskasvanute vastutus.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi. Selle testi teema on tundlik, seega rõhutame: ei skoori ega vastuseid näe keegi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Felitti V. J. jt (1998). Relationship of childhood abuse and household dysfunction to many of the leading causes of death in adults: The Adverse Childhood Experiences (ACE) Study. American Journal of Preventive Medicine, 14(4).
- Hughes K. jt (2017). The effect of multiple adverse childhood experiences on health: a systematic review and meta-analysis. The Lancet Public Health, 2(8).
- Bethell C. jt (2019). Positive childhood experiences and adult mental and relational health. JAMA Pediatrics, 173(11).
- Eestikeelne tõlge: KõikTestid.ee toimetus (ei ole skaala ametlik tõlge).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.