Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Hüpnoteraapia: mis on kliiniline hüpnoos tegelikult

Vaevalt ümbritseb ühtki teist abivormi nii palju müüte: alates lavanumbritest, kus inimesed kaagutavad nagu kanad, kuni uskumuseni, et hüpnoosis saab „aju ümber kirjutada“. Kliiniline tegelikkus on rahulikum ja huvitavam: hüpnoos on keskendunud tähelepanu ja sugestioonidele suurema vastuvõtlikkuse seisund, mis on oma olemuselt lähedane sügava süvenemise hetkedele, kui raamatut lugedes ei kuule te, mis ümberringi toimub.

Hüpnoteraapia kasutab seda seisundit ravi eesmärgil: selles on lihtsam muuta tähelepanu, kehaaistinguid ja automaatseid reaktsioone. Kõige olulisem on teada, et hüpnoos ei ole iseseisev teraapiasüsteem, vaid tehnika, mida tõsiseltvõetavad spetsialistid ühendavad KKT, valuravi või muude raviviisidega.

Mis on kliiniline hüpnoos?

Seansi ajal juhatab terapeut teid häälega lõdvestuse ja keskendunud tähelepanu seisundisse (induktsioon) ning annab seejärel eelnevalt kokku lepitud terapeutilisi sugestioone: näiteks et valu muutub kaugemaks ja vähem tähtsaks või et keha muutub enne uinumist ise raskeks ja rahulikuks. Sageli õpetatakse ka enesehüpnoosi, et saaksite oskust kasutada ilma terapeudita.

Mõned olulised tõed müütide asemel: hüpnoosis te ei jää magama ja kuulete kõike; teid ei saa sundida tegema midagi, mis on vastuolus teie väärtustega; hüpnoosi „kinni jääda“ on võimatu; inimesed on erineva vastuvõtlikkusega ja see on normaalne. Seevastu täpseid „peidetud mälestusi“ hüpnoos taastada ei suuda: vastupidi, see võib luua valemälestusi, mistõttu ei tohi seda kasutada mälu taastamiseks.

Kellele see aitab? Mida näitavad uuringud

Kõige kindlamad tõendid on keha valdkonnas. Ärritunud soole sündroomi korral on soolestikule suunatud hüpnoteraapial head kliiniliste uuringute tulemused ja seda mainitakse ravijuhistes. Üsna palju tõendeid on valu leevendamise kohta: hüpnoos vähendab ägedat protseduurivalu ja aitab elada kroonilise valuga, samuti vähendab see ärevust enne meditsiinilisi protseduure.

Nõrgemad kohad: suitsetamisest loobumise puhul ei leidnud Cochrane’i ülevaade kindlat kasu (kuigi reklaamid lubavad vastupidist) ning kaalulangetuse, foobiate või depressiooni korral on hüpnoos parimal juhul KKT lisa, mitte iseseisev ravi. Psühhoosi ja raske dissotsiatsiooni korral hüpnoosi ei kasutata.

Üldpilt: hüpnoteraapia on tõsiseltvõetav ja uuritud tehnika, millel on selge tugev ala (valu, sooled, protseduurieelne ärevus, mõnikord uni) ja lai ülepakutud lubaduste vari, mille eest tasub hoiduda.

Kuidas seanss käib?

Kõigepealt tavaline vestlus: arutatakse eesmärke, ootusi ja müüte ning kontrollitakse, kas meetod teile sobib. Seejärel järgneb induktsioon (enamasti rahulik hääl, tähelepanu koondamine, järkjärguline lõdvestumine) ja terapeutiline osa sugestioonide ja kujutluspiltidega ning lõpuks rahulik naasmine tavalisse ärkvelolekusse ja arutelu.

Seanss kestab 50-60 minutit. Paljud spetsialistid annavad kaasa helisalvestisi või õpetavad enesehüpnoosi kodus harjutamiseks: nagu mujalgi, määrab kordamine rohkem kui seansi enda võlu.

Kui kaua see kestab?

Hüpnoteraapia kuurid on lühikesed: enamasti 4-10 seanssi. Soolestikule suunatud programmid kestavad tavaliselt 6-12 nädalat. Kui mõne seansi järel ei ole mingit nihet, pakub aus spetsialist välja teise tee, mitte veel kümme seanssi.

Kuidas valida spetsialisti?

Kuldreegel: hüpnoos on tehnika, seega valige mitte „hüpnotisöör“, vaid terviseala spetsialist (arst, psühholoog, psühhoterapeut), kes kasutab hüpnoosi oma kvalifikatsiooni piires. Nädalavahetuse kursuse läbinud inimene ilma kliinilise hariduseta ei tohiks töötada valu ega psüühiliste raskustega, ükskõik kui veenvad on tema klientide arvustused.

Tasub küsida: milline on teie põhiharidus, kus õppisite kliinilist hüpnoosi, milliste probleemidega te töötate ja mida te hüpnoosi abil ei luba.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hüpnoosis saab inimest sundida midagi tegema?

Ei. Hüpnoos ei lülita tahet välja: kuulete kõike, võite igal hetkel silmad avada ja keelduda sugestioonist, mis ei ole teile vastuvõetav. Lavanumbrid põhinevad vabatahtlike valikul, sotsiaalsel survel ja soovil kaasa mängida, mitte salajasel võimul.

Hüpnoos „ei mõju“ mulle. Mida teha?

Vastuvõtlikkus hüpnoosile on spekter: osa inimesi sukeldub sügavale, osa ainult kergelt, ja see on püsiv omadus, mitte tahtejõu küsimus. Vähese vastuvõtlikkusega inimestele annab hüpnoteraapia vähem ja see on aus põhjus valida sama eesmärgi jaoks mõni muu meetod, näiteks KKT unetuse korral või valuravi programm.

Kas hüpnoos aitab suitsetamisest loobuda?

Reklaamid lubavad seda sageli, kuid Cochrane’i ülevaade ei kinnitanud usaldusväärset kasu, mis oleks suurem kui teistel meetoditel. Suitsetamisest loobumisel on parimad tõendid ravimitel (nikotiiniasendusravi, varenikliin) koos käitumusliku toega ning hüpnoos võib olla ainult lisakatse.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid