Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

IFS-teraapia: vestlus oma sisemiste osadega

IFS-teraapia (inglise keeles Internal Family Systems, eesti keeles sageli sisemiste osade teraapia) tugineb kogemusele, mida tunneb igaüks: „osa minust tahab nõustuda, teine osa aga paneb vastu“. Suuna looja Richard Schwartz pakkus välja, et selliseid osi tuleb võtta tõsiselt: psüühika toimib nagu sisemine süsteem, mille liikmetel on oma tunded, ülesanded ja ajalugu.

IFS-i loogika on leebe: ükski osa ei ole vaenlane. Ka need, mis kahjustavad (kritiseerivad, panevad üle sööma, lülitavad tunded välja), tekkisid kunagi selleks, et kaitsta. Teraapias õpitakse neid osi tundma, ära kuulama ja nende koormat kergendama ning juhtimise võtab järk-järgult üle Mina: rahulik, uudishimulik ja kaastundlik sisemine tuum, mis IFS-i järgi on igaühel olemas.

Sisemiste osade kaart

IFS eristab kolme tüüpi osi:

  • Pagendatud osad: haavatud, sageli lapsepõlvest pärit osad, mis kannavad valu, häbi või hirmu; süsteem hoiab neid „luku taga“, et valu üle ei ujutaks
  • Juhid: kaitsvad osad, mis tegelevad ennetamisega: sisekriitik, perfektsionist, kontrollija, kes on veendunud, et ainult nii saab uue valu eest kaitsta
  • Tuletõrjujad: hädaolukorra osad, mis lülituvad sisse, kui valu ikkagi läbi murrab: ülesöömine, alkohol, lõputu kerimine ekraanil, järsk väljalülitumine

Kuidas töö käib?

Teraapias õpitakse osi tundma ükshaaval: kus kehas seda tunda on, mida see kardab ja mille eest kaitseb. Kõige tähtsam samm on eristumine: õppida märkama „minus räägib kriitik“ selle asemel, et mõelda „ma olen luuser“. Juba see üleminek toob paljudele kergendust, sest inimese ja tema tormi vahele tekib vahemaa.

Kui kaitsvad osad on nõus, jõutakse pagendatud osadeni: vana valu kuulatakse ära ja IFS-i keeles „laaditakse maha“, ning kaitsvad osad, kel pole enam midagi kaitsta, saavad valida uued rollid. Töö on rahulik ja survevaba, tempo dikteerib süsteem ise.

Mida uuringud tegelikult näitavad?

Siin tasub olla aus: IFS-i populaarsus (raamatud, sotsiaalmeedia, terapeutide koolitused) on praegu selle uuringubaasist ees. Tehtud on mõned väikesed uuringud: PTSH sümptomite kohta lapsepõlvetrauma järel ja depressiooni kohta, üks randomiseeritud kontrollitud uuring näitas kasu reumatoidartriidiga inimeste valu ja enesetunde näitajatele. Tulemused on paljulubavad, kuid suuri sõltumatuid uuringuid on veel vähe.

Praktiline järeldus: IFS-i tasub valida kui paljulubavat suunda, eriti kui selle keel on teile loomulikult lähedane, kuid raskete seisundite (sügav depressioon, äge PTSH, söömishäired) korral ei tohiks see asendada paremini uuritud ravi; parimal juhul käib see sellega kõrvuti.

Kellele IFS kõige paremini sobib?

Kõige loomulikumalt kõnetab see sisemisi konflikte („tahan, aga ei suuda end sundida“, „lõhun ise ennast“), tugevat sisekriitikut, häbi ja ammu kestvaid käitumisringe, mille loogikat tahtejõuga ei murra. Raske lapsepõlvega inimestele kõlab IFS-i jutt kaitsvatest osadest sageli täpsemalt kui diagnoosid.

Traumaga töötades on oluline valida kogenud spetsialist: vanade haavadeni tuleb jõuda turvaliselt ja järk-järgult. Kui osade metafoor on teile lähedane, kuid alles uurite võimalusi, on alustuseks abiks sisekriitiku ja sisemise lapse test.

Kuidas valida spetsialisti?

Küsige, kus spetsialist on IFS-i õppinud ja kui kaua ta selles suunas töötab: ainult loetud raamatutest tõsiseks tööks ei piisa. Kui IFS-i spetsialisti ei leia, on lähedased alternatiivid skeemiteraapia (töötab skeemirežiimidega, mis on osadele lähedased) või psühhodünaamiline suund. Küsige julgelt ka spetsialisti üldise väljaõppe ja supervisiooni kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas „osad“ tähendavad, et isiksus on lõhestunud?

Ei. IFS-i osad on psüühika tavalised seisundid, mis on kõigil olemas: sama nähtust nimetavad teised suunad režiimideks, ego-seisunditeks või sisehäälteks. Sellel pole midagi ühist dissotsiatiivse identiteedihäirega: te teate alati, et kõik osad on teie omad.

Kas IFS sobib raske trauma korral?

IFS-i kasutatakse laialt trauma tagajärgedega töötamisel ja selle leebe tempo sobib paljudele. Tõendusbaas alles kasvab, seega tasub raske PTSH korral esmalt kaaluda kõige paremini uuritud meetodeid (traumale keskendunud KKT, EMDR) ja valida IFS koos kogenud traumaspetsialistiga, mitte ainult populaarsuse järgi.

Kas saan IFS-i ise raamatute järgi harjutada?

Kergemate teemade puhul (sisekriitik, edasilükkamine, enese tundmaõppimine) annavad raamatud ja harjutused palju ning see on turvaline viis meetodiga tutvuda. Sügavate haavade kallale on parem üksi mitte minna: kui harjutused tekitavad tugevat valu või väljalülitumise tunnet, on see märk, et vaja on spetsialisti.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv teave, mitte ravijuhis. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Teised teraapiasuunad

Seisundid, mille korral seda teraapiat kasutatakse

Seotud artiklid