Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Isiksus

Nartsissismi test

Sõna „nartsissist“ kleebitakse tänapäeval peaaegu igale ebameeldivale inimesele, kuid psühholoogias on nartsissism kindel joonte kogum: paisutatud minapilt, pidev imetluse vajadus, erilisuse tunne ja nõrgem empaatia. Natuke on neid jooni igaühel, küsimus on vaid selles, kui palju.

Testi 16 väidet põhinevad joontel, mille abil psühholoogid nartsissismi kirjeldavad. Vastake ausalt, sest oluline on see, kuidas te tegelikult mõtlete ja käitute, mitte see, mis „ilusam“ tundub. Test on anonüümne.

Jaga:
16 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on nartsissism?

Nimetus pärineb Kreeka müüdist Narkissosest, kes armus oma peegelpilti. Psühholoogias on nartsissism isiksusejoonte spekter, mille tuumaks on ülehinnatud minapilt, tunne, et ollakse erilist kohtlemist väärt (ingl entitlement), pidev imetlusvajadus ja nõrgem empaatia.

Oluline on mõista, et nartsissism ei ole lüliti, vaid skaala. Selle terve ots on eneseaustus, auahnus ja oskus oma saavutuste üle rõõmu tunda. Probleemne ots algab siis, kui väärtustunne muutub sõltuvaks pidevast välisest kinnitusest ja teised inimesed muutuvad vahenditeks selle saamiseks.

Psühholoogid eristavad nartsissismi kaht vormi: grandioosset (vali, karismaatiline, domineeriv ehk klassikaline „nartsissisti“ kuvand) ja haavatavat (vaikne, kriitika suhtes tundlik, täis salajast erilisuse tunnet ja solvumisi). Mõlema tuum on sama: habras enesehinnang, mida kaitstakse suurustundega.

Nartsissistlikud jooned ja nartsissistlik isiksushäire

Nartsissistlik isiksushäire on kliiniline diagnoos, mis pannakse ligikaudu 1%-le inimestest, kui nartsissistlikud jooned on püsivad, jäigad ja kahjustavad nii inimest ennast kui ka tema lähedasi: suhted purunevad, karjäär takerdub konfliktide tõttu ja suurejoonelise maski taga korduvad tühjus ja häbi.

Vahe „tugeva iseloomu“ ja häire vahel tuleneb kolmest asjast: jäikus (käitumine ei muutu ka siis, kui see ilmselgelt kahjustab), kõikehõlmavus (sama muster tööl, perekonnas, sõpruses) ning kahju või kannatus. Häiret saab tuvastada ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog, ükski veebitest seda ei tee.

Kuidas nartsissistlikke jooni suhetes ära tunda?

Kõige sagedasemad märgid, mida nartsissistlikult käituva inimese lähedased märkavad:

  • Ühesuunaline vestlus: teie teemad muutuvad kiiresti tema teemadeks ja küsimused teie kohta on haruldased
  • Idealiseerimine ja mahategemine: suhte alguses olete täiuslik, hiljem aga pidevalt kritiseeritud
  • Kriitika talumatus: isegi leebe märkus tekitab viha, külmust või kättemaksu
  • Süü veeretamine: vabandusi ei tule, sest kõiges on süüdi teised või asjaolud
  • Lüngad empaatias: teie tundeid pisendatakse („oled liiga tundlik“), tema solvumised on aga suur draama
  • Tingimuslik tähelepanu: soojus ilmub siis, kui olete kasulik või tõstate tema väärtust teiste silmis

Kas nartsissism võib muutuda?

Võib, ja rohkem, kui tavaliselt arvatakse. Uuringud näitavad, et nartsissistlikud jooned pehmenevad vanusega loomulikult ja sihipärane töö psühhoterapeudiga aitab ka kiiremini: tegeldakse mitte „halbusega“, vaid habra enesehinnangu juurtega ehk häbi, enda vastu esitatava täiuslikkuse nõude ja hirmuga olla tähtsusetu.

Kui nartsissistlikult käituv inimene on teie lähedane, siis teadke: teie ei saa teda muuta, kuid saate muuta oma piire. Selge „ei“, oma vajaduste kaitsmine ja kahjustava suhte puhul eemaldumine on õigustatud sammud. Kui tunnete ära pideva mahategemise ja kontrolli, on abiks toksiliste suhete test.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõrge tulemus tähendab, et mul on isiksushäire?

Ei. Test mõõdab joonte väljendumist, häire tähendab aga jooni koos jäikuse, kõikehõlmavuse ja tegeliku kahjuga elule. Diagnoosi saab panna ainult spetsialist. Kõrge tulemus on kutse ennast vaadata, mitte silt.

Kas päris nartsissist üldse sellist testi teeks?

Sageli küll, sest uudishimu enda vastu ei ole nartsissismiga vastuolus. Tõsi, tugevate joontega inimesed kipuvad oma käitumist ilustama, nii et tulemus võib tulla tegelikust madalam. Ausad vastused on pool selle testi väärtusest.

Mille poolest erineb enesekindlus nartsissismist?

Enesekindlus toetub sisemisele väärtustundele: see ei vaja pidevat imetlust ja elab kriitika üle. Nartsissism toetub välisele kinnitusele: ilma tähelepanu voota enesehinnang variseb, mistõttu kriitika muutub ohuks ja teised inimesed peegliteks.

Kahtlustan, et mu partner on nartsissist. Mida teha?

Ärge pange diagnoosi, vaid vaadake fakte: kas teid kuulatakse, kas teie vajadustel on ruumi, kas pärast tüli tuleb siiras vabandus. Kui suhtes valitsevad mahategemine, kontroll ja süüdistamine, tehke toksiliste suhete test ja kaaluge vestlust psühholoogiga, enda pärast, mitte partneri „parandamiseks“.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed., Narcissistic Personality Disorder.
  • Raskin R., Terry H. (1988). A principal-components analysis of the Narcissistic Personality Inventory. Journal of Personality and Social Psychology.
  • Miller J. D., Lynam D. R., Hyatt C. S., Campbell W. K. (2017). Controversies in Narcissism. Annual Review of Clinical Psychology.
Kas see test oli teile kasulik?