Skisoidne isiksushäire: kui lähedust lihtsalt ei vajata
Skisoidse isiksushäire tuum ei ole hirm, vaid huvipuudus suhete vastu: lähedasi suhteid ei soovita, üksi tehtavad tegevused tunduvad parim eluviis ning emotsioonid, nii enda kui ka teiste omad, jäävad justkui paksu klaasi taha. Kiitus ei rõõmusta, kriitika ei solva, pereüritused väsitavad rohkem kui rõõmustavad.
Tavalisest introvertsusest eristab seda mustrit ulatus ja hind: introverdil on mõni lähedane inimene ja ta oskab lähedusest rõõmu tunda, ta lihtsalt väsib kiiremini. Skisoidse mustriga inimesel on läheduse vajadus üldse väike ja see saadab teda noorusest saati kõigis valdkondades.
Kuidas skisoidset mustrit ära tunda?
Iseloomulikud jooned, mis on püsinud noorest east saati:
- Ei soovita lähedasi suhteid ega kuuluda pere või sõprade ringi
- Peaaegu alati eelistatakse üksi tehtavaid tegevusi
- Vähene huvi seksuaalsuhete vastu
- Naudingut pakuvad vähesed tegevused või peaaegu mitte ükski
- Lähedasi sõpru ei ole, välja arvatud ehk kõige lähemad pereliikmed
- Teiste kiitus ja kriitika tunduvad tähtsusetud
- Emotsionaalne külmus, eemalolek, lame tunnete väljendus
Mille poolest erineb see introvertsusest, autismist ja vältivast mustrist?
Introvertsusest eristab seda sügavus: introvertsus on tavaline temperamendijoon, mis ei takista armastamast ega sõprust pidamast. Vältivast isiksusemustrist eristab seda motiiv: vältiv inimene igatseb lähedust väga, kuid kardab tõrjumist, skisoidne muster aga lihtsalt ei vaja lähedust. Väljast vaadates sarnane, seest vastupidine.
Autismispektrist on seda raskem eristada ja seda teeb spetsialist: autismi puhul ilmnevad lapsepõlvest saati sotsiaalse suhtluse mõistmise eripärad, korduv käitumine ja sensoorsed eripärad ning sotsiaalset sidet sageli soovitakse, see lihtsalt ei suju. Skisoidse mustriga inimene mõistab sotsiaalseid reegleid, need lihtsalt ei paku talle huvi.
Millal see muutub probleemiks?
Üksildane eluviis iseenesest ei ole haigus ja osa selle mustriga inimesi elab rahulikult: valib iseseisva töö, elab oma rütmis ja tunneb end oma elus hästi. Häireks nimetatakse seda siis, kui muster on paindumatu ja läheb kalliks maksma: kannatab töö, kus suhtlemist ei saa vältida, side perega katkeb ja klaasi taha pugeb tasapisi tühjus või depressioon.
Just kaasuvad seisundid, enamasti depressioon, toovad inimese spetsialisti juurde, sest muster ise sageli kannatusi ei põhjusta.
Kas seda saab ravida?
Psühhoteraapia on võimalik ja mõttekas, kui inimene ise soovib muutust: harjutatakse emotsioonide äratundmist, saadakse suhtekogemust turvalises terapeutilises suhtes ja tegeletakse konkreetsete elueesmärkidega (näiteks töökoha hoidmine või sideme säilitamine perega). Eesmärk ei ole teha inimesest ekstraverti, vaid aidata tal elada nii, nagu ta ise soovib, kuid väiksema hinnaga.
Ravimeid kasutatakse ainult kaasuvate seisundite raviks. Diagnoosi paneb psühhiaater või kliiniline psühholoog, kes eristab seda mustrit kõigepealt autismispektrist, depressioonist ja skisofreeniaspektri häiretest.
Kui tunnete end ära
Kõigepealt eristage: kas teil on hea nii, nagu on, või peitub eemaloleku taga tühjus? Kui kehtib esimene, ei ole teil vaja midagi „parandada“. Kui teine, alustage üksilduse ja depressiooni testist: need näitavad, kas eemalolekuga kaasnevad kannatused, millest tasub spetsialistiga rääkida. Ja kui olete lapsepõlvest saati tundnud, et sotsiaalne maailm räägib „teist keelt“, heitke pilk ka täiskasvanute autismitestile.
Korduma kippuvad küsimused
Kas skisoidne häire on seotud skisofreeniaga?
Nimetused on sarnased, kuid tegemist on eri seisunditega: skisoidse mustri puhul ei ole luulu, hallutsinatsioone ega mõtlemise lagunemist. Statistiliselt on see muster mõnevõrra sagedasem peredes, kus esineb skisofreeniaspektri häireid, kuid ise skisofreeniaks see üle ei lähe.
Mul on hea üksi olla. Kas see tähendab, et mul on häire?
Ei. Üksinduse armastamine, iseseisvus ja kitsas lähedaste ring on tavalised isiksuse variandid. Häirele mõeldakse alles siis, kui muster on paindumatu, kestab noorusest saati, hõlmab peaaegu kõiki valdkondi ja läheb kalliks maksma tööle, perele või inimesele endale, näiteks kui eemaloleku taga kasvab tühjus.
Kas saan end testiga kontrollida?
Esmase pildi annab meie skisoidse isiksushäire test, introvertsuse, üksilduse ja autismispektri testid aga näitavad, millisele pealtnäha sarnasele, kuid sisult erinevale seisundile on teie kogemus kõige lähemal. Isiksushäireid diagnoosib ainult spetsialist.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
- APA. DSM-5: skisoidse isiksushäire kriteeriumid
- MedlinePlus. Schizoid personality disorder
Seotud häired
Sarnased testid
Seotud artiklid
2. juuli 2025
Kiindumusstiilid lihtsalt: miks samad suhtemustrid korduvad
Miks on ühed suhtes rahulikud, teised kardavad mahajätmist ja kolmandad põgenevad läheduse eest? Neli kiindumusstiili, nende tunnused ja kas stiil muutub.
Loe artiklit4. oktoober 2024
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater? Kust alustada, mida küsida hinna ja kestuse kohta, kuidas head spetsialisti ära tunda ja millal teda vahetada.
Loe artiklit