Skisoidse isiksushäire test
Paljudele inimestele meeldib vaikus, oma ruum ja väike sõprade ring: see on tavaline introvertsus, mis ei takista armastamast ega sõprust pidamast. Mõnel inimesel aga lihtsalt ei ole soovi lähedaste suhete järele: juba noorusest saati eelistavad nad peaaegu alati olla üksi, vähe asju pakub neile rõõmu ja emotsioonid jäävad justkui paksu klaasi taha. Kui selline eluviis on püsiv, hõlmab peaaegu kõiki valdkondi ja sellel on oma hind, räägivad spetsialistid skisoidsest isiksushäirest. Lähemalt kirjutame sellest lehel Skisoidne isiksushäire.
Selle testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR kriteeriumide põhjal. Vastake selle järgi, kuidas te enamasti tunnete ja käitute juba palju aastaid, mitte perioodi põhjal, kui tahtsite lihtsalt inimestest puhata. Test ei pane diagnoosi: see aitab näha, kas teie kogemus sarnaneb selle joonte kombinatsiooniga ja kas sellest tasub spetsialistiga rääkida.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on skisoidne isiksushäire?
Skisoidne isiksushäire on pikaajaline eluviis, mille tuum ei ole hirm, vaid ükskõiksus lähedaste suhete vastu ja tagasihoidlik emotsioonide väljendamine. DSM-5-TR järgi algab see joonte kombinatsioon hiljemalt varases täiskasvanueas, ilmneb eri olukordades ja segab tööd, suhteid või enesetunnet.
Nimetus kõlab sarnaselt sõnaga „skisofreenia“, kuid need on erinevad seisundid: skisoidse isiksushäire korral ei ole luulu, hallutsinatsioone ega mõtlemishäireid. See ei ole ka „külm iseloom“ pilkavas mõttes: inimene lihtsalt kogeb suhteid teisiti ja see on sageli näha juba noorusest. Eri uuringute andmetel on need jooned selgelt väljendunud alla 1 protsendil kuni mõnel protsendil täiskasvanutest.
Millised tunnused on iseloomulikud?
DSM-5-TR kirjeldab seitset tunnust, millest diagnoosiks on vaja vähemalt nelja. Olulisemad neist:
- lähedased suhted, ka perekond, ei tõmba ega rõõmusta
- peaaegu alati eelistatakse üksi tehtavaid tegevusi
- naudingut pakuvad vaid mõned tegevused või peaaegu mitte ükski
- ei ole lähedasi sõpru ega usaldusisikuid, välja arvatud ehk kõige lähemad pereliikmed
- teiste kiitus ja kriitika tunduvad tähtsusetud
- emotsionaalne külmus, eemalolek, tagasihoidlik tunnete väljendamine
Mille poolest erineb see introvertsusest, sotsiaalärevusest ja autismist?
Introvertsus on normaalne temperamendijoon: introvert väsib inimestest kiiremini, kuid tal on lähedasi suhteid ja ta oskab neist rõõmu tunda. Sotsiaalärevuse ja vältiva isiksushäire korral soovib inimene lähedust väga, ainult kardab kriitikat või tõrjumist. Skisoidsete joonte puhul on läheduse vajadus iseenesest väike: kõrvalt paistab sarnane, kuid sisemus on teistsugune.
Kõige raskem on eristada autismispektrist: mõlemal juhul võib olla vähem sotsiaalseid suhteid ja tagasihoidlikum tunnete väljendamine. Autismi korral on lapsepõlvest saati enamasti näha sotsiaalse suhtlemise eripärasid, korduvat käitumist või meeltetaju eripärasid ning suhteid sageli soovitakse, kuid need ei suju. Sarnane võib välja näha ka depressioon, kui kaovad rõõm ja suhtlemissoov, kuid sellel on tavaliselt algus ja see erineb sellest, kuidas inimene end varem tundis.
Tasub teada, et Maailma Terviseorganisatsiooni uues klassifikatsioonis RHK-11 eraldi isiksushäire tüüpe enam ei ole: spetsialist hindab häire raskust ja valitsevaid jooni, näiteks eemaldumist. Seepärast näitab selle testi tulemus ainult joonte suunda.
Abi ja ravi
Skisoidsete joontega inimesed otsivad abi harva, sest eemaldumine ise sageli kannatusi ei põhjusta. Enamasti tulevad nad depressiooni, ärevuse, töö- või pereraskuste tõttu. Psühhoteraapia on mõtestatud siis, kui inimene ise soovib muutust: töötatakse emotsioonide äratundmisega, suhtekogemusega turvalises suhtes terapeudiga ja konkreetsete eesmärkidega, mille inimene endale ise seab.
Ravimeid määratakse ainult kaasuvate seisundite, näiteks depressiooni korral. Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole. Isiksushäiret saab hinnata ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus, seega ei kinnita ega välista ükski veebitest seda diagnoosi.
Korduma kippuvad küsimused
Mul on hea üksi olla. Kas see tähendab, et mul on häire?
Ei. Üksinduse eelistamine, iseseisvus ja väike sõprade ring on isiksuse normaalsed variandid. Häirele mõeldakse alles siis, kui eemaldumine on kestnud noorusest saati, hõlmab peaaegu kõiki valdkondi, on paindumatu ja läheb maksma tööle, perele või inimesele endale.
Kas skisoidne isiksushäire on seotud skisofreeniaga?
Nimetused on sarnased, kuid need on erinevad seisundid. Skisoidsete joontega inimesel ei ole luulu ega hallutsinatsioone. Uuringud näitavad, et need jooned on veidi sagedasemad peredes, kus esineb skisofreeniaspektri häireid, kuid enamik skisoidsete joontega inimesi skisofreeniasse ei haigestu.
Mille poolest erineb see test introvertsuse testist?
Introvertsuse test mõõdab normaalset temperamendijoont: kui palju energiat suhtlemine teile annab või võtab. See test küsib pikaajalise läheduse vajaduse puudumise, rõõmu ja tunnete väljendamise eripärade kohta. Introvert saab selles testis enamasti vähe punkte, sest lähedased suhted on talle olulised.
Kas see test suudab skisoidse isiksushäire kindlaks teha?
Ei. Test näitab, kas teie kogemus sarnaneb selle häire joontega, kuid diagnoosi saab panna ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus. Ta hindab ka teisi võimalikke põhjusi: depressiooni, sotsiaalärevust, autismispektrit või skisofreeniaspektri häireid.
Kas minu vastuseid säilitatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR).
- World Health Organization (2022). International Classification of Diseases, 11th Revision (ICD-11): 6D10 Personality disorder.
- Triebwasser J., Chemerinski E., Roussos P., Siever L. J. (2012). Schizoid personality disorder. Journal of Personality Disorders, 26(6), 919-926.
- Volkert J., Gablonski T.-C., Rabung S. (2018). Prevalence of personality disorders in the general adult population in Western countries: systematic review and meta-analysis. British Journal of Psychiatry, 213(6), 709-715.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.