Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Paranoidse isiksushäire test

Igaüks kahtleb mõnikord teise inimese kavatsustes, eriti pärast reetmist või ebameeldivat kogemust. Mõne inimese jaoks ei ole umbusaldus aga ajutine reaktsioon: juba noorusest saati tundub neile, et teised petavad, kasutavad ära või teevad haiget varem või hiljem, ja seepärast tuleb pidevalt valvel olla. Kui selline mõtteviis on püsiv, ilmneb peaaegu kõigis eluvaldkondades ja segab suhteid, räägivad spetsialistid paranoidsest isiksushäirest. Lähemalt kirjutame sellest lehel Paranoidne isiksushäire.

Selle testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR kriteeriumide põhjal. Vastake selle järgi, kuidas te enamasti mõtlete ja tunnete juba palju aastaid, mitte ühe konkreetse konflikti või ühe inimese põhjal. Test ei pane diagnoosi: see aitab näha, kas teie kogemus sarnaneb selle joonte kombinatsiooniga ja kas sellest tasub spetsialistiga rääkida.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on paranoidne isiksushäire?

Paranoidne isiksushäire on pikaajaline mõtte- ja käitumisviis, mille tuum on pidev umbusaldus teiste inimeste vastu. Teiste kavatsusi tõlgendatakse enamasti vaenulikena, isegi kui selleks pole piisavat alust. DSM-5-TR järgi algab see joonte kombinatsioon hiljemalt varases täiskasvanueas, ilmneb eri olukordades ja segab suhteid, tööd või enesetunnet.

See ei ole „halb iseloom“. Uuringud näitavad, et need jooned on sageli seotud lapsepõlvekogemustega, kus maailm oli ettearvamatu või alandav, ja sotsiaalse stressiga. Sellises keskkonnas aitas valvsus ellu jääda, kuid hiljem jääb see sisse lülitatuks ka seal, kus ohtu enam ei ole. Eri hinnangutel on need jooned selgelt väljendunud ligikaudu 1-4 protsendil täiskasvanutest.

Millised tunnused on iseloomulikud?

DSM-5-TR kirjeldab seitset tunnust, millest diagnoosiks on vaja vähemalt nelja:

  • ilma piisava aluseta kahtlustatakse, et teised kasutavad ära, petavad või kahjustavad
  • pidevalt kaheldakse sõprade ja kolleegide lojaalsuses või usaldusväärsuses
  • välditakse avameelsust, sest kardetakse, et teavet kasutatakse inimese enda vastu
  • süütutes märkustes või sündmustes nähakse varjatud alandavaid või ähvardavaid tähendusi
  • viha kantakse kaua, solvanguid ei andestata
  • näilistele rünnakutele reageeritakse kiiresti, vihaselt või vasturünnakuga
  • põhjuseta kahtlustatakse partneri truudusetust

Mille poolest erineb see psühhoosist ja põhjendatud ettevaatlikkusest?

Kõige olulisem erinevus on suhe tegelikkusega. Psühhoosi või luululise häire korral usub inimene kindlalt seda, mida ei ole (näiteks et eriteenistused jälitavad teda), ja mõnikord kuuleb või näeb seda, mida teised ei näe. Paranoidse isiksushäire korral selliseid kogemusi ei ole: inimene näeb samu sündmusi nagu kõik teised, ainult tõlgendab neid pidevalt kõige ebasoodsamal viisil.

Teiseks tuleb eristada põhjendatud ettevaatlikkust. Kahtlustavus pärast päris reetmist, vägivaldses keskkonnas elades või seal töötades, kus konkurentsi ja intriige tõesti palju on, ei ole häire. Arvestada tuleb ka nende inimeste kogemusega, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega: nende ettevaatlikkus võib olla mõistetav reaktsioon tegelikkusele. Kahtlustavust võivad võimendada ka traumajärgne stress, ärevus, unepuudus või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine.

Tasub teada, et Maailma Terviseorganisatsiooni uues klassifikatsioonis RHK-11 eraldi isiksushäire tüüpe enam ei ole: spetsialist hindab häire raskust ja valitsevaid jooni. Seepärast näitab selle testi tulemus ainult joonte suunda, mitte „tüüpi“, kuhu te kuulute.

Abi ja ravi

Selgete umbusalduse joontega inimesed otsivad abi harva: seisundi enda olemus takistab usaldamast ka spetsialisti. Enamasti tulevad nad depressiooni, ärevuse, unetuse või suhtekriisi tõttu. Kui aga terapeudiga tekib side, on töö mõtestatud. Kognitiivne käitumisteraapia aitab märgata ja kontrollida automaatseid kahtlustavaid mõtteid, skeemiteraapia töötab sügava veendumusega, et maailm on ohtlik.

Ravimid umbusaldust ennast ei ravi, kuid võivad aidata tugeva ärevuse või depressiooni korral. Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole. Isiksushäiret saab hinnata ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus, seega ei kinnita ega välista ükski veebitest seda diagnoosi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test suudab paranoidse isiksushäire kindlaks teha?

Ei. Test näitab, kas teie kogemus sarnaneb selle häire joontega, kuid diagnoosi saab panna ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus. Ta hindab ka teisi võimalikke põhjusi: päris valusaid kogemusi, traumat, ärevust, depressiooni või psühhootilisi häireid.

Kas paranoidne isiksushäire on sama mis paranoia?

Ei. Igapäevakeeles tähendab „paranoia“ sageli luulu, kui inimene usub kindlalt seda, mida ei ole, ja faktid teda ei veena. Paranoidne isiksushäire on pikaajaline kahtlustavus ilma psühhoosita: side tegelikkusega säilib, ainult sündmusi tõlgendatakse pidevalt kõige ebasoodsamal viisil.

Mind on korduvalt reedetud. Kas minu umbusaldus on häire?

Mitte tingimata. Ettevaatlikkus pärast päris reetmisi on mõistetav reaktsioon. Isiksushäirele mõeldakse alles siis, kui umbusaldus on kestnud noorusest saati, hõlmab peaaegu kõiki inimesi ja olukordi, ka turvalisi, ning kahjustab teie elu oluliselt. Kui valus kogemus mõjutab teid endiselt tugevalt, tasub teha ka PTSH test.

Kas seda saab ravida?

Jah, kuigi tee on sageli pikem kui teiste seisundite puhul. Psühhoteraapia aitab samm-sammult kahtlustavaid mõtteid kontrollida, pinget vähendada ja luua turvalisemaid suhteid. Kõige tähtsam on, et inimene ise sooviks muutust: kõrvalt ei saa tõestada, et maailm on turvaline.

Kas minu vastuseid säilitatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?