Misofoonia test
Paljusid ärritab vali närimine või pastakaga koputamine. Kui aga teatud, enamasti teiste inimeste tekitatud helid kutsuvad hetkega esile raevu, vastikuse ja soovi põgeneda ning ühised söögikorrad muutuvad piinaks, võib tegemist olla misofooniaga. See ei ole kapriis ega halb iseloom: aju töötleb neid helisid kui ohusignaali.
Neliteist meie koostatud küsimust põhinevad 2022. aasta rahvusvahelise ekspertide kokkuleppe määratlusel: need hindavad, millised helid reaktsiooni tekitavad, kui tugev see on ja kui palju see igapäevaelu piirab. Kui teid hirmutavad pigem äkilised, valjud helid (ilutulestik, õhupallid), on sobivam teha valjude helide hirmu test, kui aga olete tundlik paljude ärritajate suhtes üldse, on abiks tundlikkuse test.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on misofoonia?
Misofoonia on vähenenud taluvus teatud helide või nendega seotud ärritajate suhtes. Enamasti on need inimese tekitatud helid: närimine, matsutamine, neelamine, hingamine, kurgu puhastamine, aga ka korduvad helid, nagu koputamine või klaviatuuri klõbin. Neid kuuldes tekivad tugevad emotsioonid (viha, ärritus, vastikus), kehalised reaktsioonid ja soov põgeneda või heli peatada.
Misofoonia algab enamasti lapse- või noorukieas. 2022. aastal leppis rahvusvaheline ekspertrühm Delphi meetodil kokku selle ühises määratluses, kuid klassifikatsioonides ei ole see veel eraldi diagnoos. Teadusuuringutes kasutatakse spetsiaalseid misofoonia küsimustikke; selle testi küsimused on meie koostatud ega korda neid.
Kuidas misofooniat ära tunda?
Kõige sagedamini korduvad need tunnused:
- Reaktsiooni tekitavad konkreetsed helid, mitte valjus: vaikne matsutamine võib ärritada rohkem kui tugev müra
- Emotsioon tekib hetkega ja on tugevam, kui tundub põhjendatud
- Kõige rohkem ärritavad lähedaste inimeste helid
- Ootamine („kohe hakkab ta sööma“) kurnab mõnikord rohkem kui heli ise
- Tekib vältimine: eraldi söögikorrad, pidevalt kõrvaklapid peas, ruumist lahkumine
- Pärast purset jääb sageli süütunne ja häbi
Mille poolest erineb misofoonia helihirmust ja tundlikkusest?
Helihirm (fonofoobia) on hirm, enamasti äkiliste ja valjude helide ees, nagu ilutulestik või lõhkevad õhupallid. Misofoonia keskmes ei ole hirm, vaid viha ja vastikus konkreetsete, sageli vaiksete helide pärast. Hüperakuusia on kuulmise ülitundlikkus, mille korral tavalise valjusega helid on füüsiliselt ebameeldivad või valusad; seda hindavad kuulmisspetsialistid.
Kõrge tundlikkus hõlmab paljusid ärritajaid (müra, valgus, lõhnad, rahvamassid) ja avaldub kiire väsimusena ärritajate rohkusest, misofoonia on aga kitsam ja tugevam reaktsioon teatud helidele. Misofoonia esineb sagedamini koos ärevuse, meeleoluhäirete, obsessiiv-kompulsiivsete isiksuseomaduste, ADHD või autismispektri häirega, kuid võib esineda ka täiesti eraldi.
Mis aitab?
Kõige rohkem uuringuid on kognitiiv-käitumisteraapia kohta: Hollandis tehtud randomiseeritud uuringus vähendas grupiteraapia sümptomeid märgatavalt võrreldes ootenimekirja rühmaga ja mõju püsis ka aasta pärast. Teraapias õpitakse tähelepanu suunama, muutma mõtteid helide ja neid tekitavate inimeste kohta, vähendama kehalist pinget ja vältimist.
Igapäevaselt aitavad taustaheli, mürasummutavad kõrvaklapid keerulistes kohtades, selged kokkulepped peres ilma süüdistusteta ja võimalus korraks eemalduda. Oluline on, et kaitsevahendid aitaksid elada, mitte ei muutuks helide täielikuks vältimiseks, sest see suurendab pikapeale tundlikkust.
Korduma kippuvad küsimused
Kas misofoonia on psüühikahäire?
Misofoonia ei ole DSM-5-TR ega RHK-11 klassifikatsioonis veel eraldi diagnoos, kuid teadlased on seda kirjeldanud selge seisundina, mis võib elu tugevalt piirata. Psühholoogid ja psühhiaatrid tunnevad selle ära ja oskavad aidata.
Kas see tähendab, et olen kuri või sallimatu inimene?
Ei. Viha on siin närvisüsteemi automaatne reaktsioon konkreetsele ärritajale, mitte iseloomujoon. Enamik misofooniaga inimesi kannatab ise (pinge, süütunde ja häbi tõttu) rohkem, kui teistele kahju teeb.
Mille poolest erineb see test valjude helide hirmu testist?
Valjude helide hirmu test on mõeldud hirmu jaoks, mida tekitavad äkilised ja valjud helid. See test on mõeldud viha ja vastikuse jaoks, mida tekitavad konkreetsed, sageli vaiksed inimeste helid, ning selle hindamiseks, kui palju see teie elu piirab.
Kas lastel võib olla misofoonia?
Jah, misofoonia algab sageli lapsepõlves või varases noorukieas. Lapsel võib see avalduda vihapursetena söögilauas või keeldumisena perega koos söömast. Kui märkate seda, tasub pidada nõu lastepsühholoogiga, mitte karistada „halva käitumise“ eest.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Swedo S. E. jt (2022). Consensus Definition of Misophonia: A Delphi Study. Frontiers in Neuroscience, 16, 841816.
- Jager I. jt (2020). Misophonia: Phenomenology, comorbidity and demographics in a large sample. PLoS ONE, 15(4), e0231390.
- Jager I. J. jt (2021). Cognitive behavioral therapy for misophonia: A randomized clinical trial. Depression and Anxiety, 38(7), 708-718.
- Kumar S. jt (2017). The Brain Basis for Misophonia. Current Biology, 27(4), 527-533.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.