Histrioonilise isiksushäire test
Paljudele inimestele meeldib tähelepanu, nad väljendavad tundeid elavalt ja oskavad suurepäraselt lugusid jutustada: need on väärtuslikud jooned, millest sünnivad head näitlejad, õpetajad ja seltskonna hinged. Mõne inimese jaoks muutub tähelepanu aga vajaduseks: juba noorusest saati tunnevad nad end ilma selleta ebamugavalt või justkui nähtamatuna, emotsioonid muutuvad kiiresti ja suhted on intensiivsed, kuid haprad. Kui selline käitumisviis on püsiv, hõlmab peaaegu kõiki valdkondi ja segab elu, räägivad spetsialistid histrioonilisest isiksushäirest. Lähemalt kirjutame sellest lehel Histriooniline isiksushäire.
Selle testi 12 küsimust on koostatud DSM-5-TR kriteeriumide põhjal. Vastake selle järgi, kuidas te enamasti tunnete ja käitute juba palju aastaid, mitte ühe peo või tormilise perioodi põhjal. Test ei pane diagnoosi: see aitab näha, kas teie kogemus sarnaneb selle joonte kombinatsiooniga ja kas sellest tasub spetsialistiga rääkida.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on histriooniline isiksushäire?
Histriooniline isiksushäire on pikaajaline käitumis- ja tunnete väljendamise viis, mille tuum on tugev tähelepanuvajadus ning erksad, kuid kiiresti muutuvad emotsioonid. DSM-5-TR järgi algab see joonte kombinatsioon hiljemalt varases täiskasvanueas, ilmneb eri olukordades ja segab suhteid, tööd või enesetunnet.
Nimetus pärineb vanast mõistest „hüsteeria“, mida kaua kasutati lugupidamatult, enamasti naistest rääkides. Tänapäeval mõistavad spetsialistid seda häiret teisiti: see ei ole iseloomuviga ega kapriis, vaid viis, kuidas inimene on õppinud oma väärtustunnet teiste tähelepanu kaudu hoidma. Eri uuringute andmetel on need jooned selgelt väljendunud ligikaudu 1-2 protsendil täiskasvanutest.
Millised tunnused on iseloomulikud?
DSM-5-TR kirjeldab kaheksat tunnust, millest diagnoosiks on vaja vähemalt viit. Olulisemad neist:
- ebamugav on, kui tähelepanu keskpunktis ei olda ise
- suhtlemine on sageli flirtiv või provotseeriv seal, kus see ei sobi
- emotsioonid on erksad, kuid pinnapealsed ja kiiresti muutuvad
- välimust kasutatakse pidevalt tähelepanu tõmbamiseks
- kõne on muljetavaldav, kuid ähmane ja üksikasjadeta
- teatraalsus ja liialdatud tunnete väljendamine
- kergesti allutakse teiste või olude mõjule
- suhteid peetakse lähedasemaks, kui need tegelikult on
Mille poolest erineb see emotsionaalsusest, nartsissismist ja piiripealsest isiksushäirest?
Emotsionaalne temperament, artistlikkus ja tähelepanu armastamine on normaalsed jooned. Häirest räägitakse alles siis, kui need on paindumatud, valitsevad peaaegu kõiki eluvaldkondi ja neil on hind: suhted väsivad draamadest, tööl kannatab usaldusväärsus ja inimene ise tunneb end ilma tähelepanuta tühja ja ärevana.
Nartsissistlikest joontest eristab vajadus: nartsissism vajab imetlust ja üleolekut, histrioonilised jooned aga tähelepanu ennast, isegi negatiivset. Neid jooni aitab tundma õppida nartsissismi test. Piiripealsest isiksushäirest eristab sügavus: piiripealse isiksushäire korral on esiplaanil ebastabiilne identiteet, tühjusetunne, mahajätmise hirm ja enesevigastamise risk. Nendega seotud tunnuseid hindab piiripealse isiksushäire test.
Tasub teada, et Maailma Terviseorganisatsiooni uues klassifikatsioonis RHK-11 eraldi isiksushäire tüüpe enam ei ole: spetsialist hindab häire raskust ja valitsevaid jooni. Seepärast näitab selle testi tulemus ainult joonte suunda.
Abi ja ravi
Tähelepanuvajadus võib inimesele endale kaua tunduda lihtsalt „selline iseloom“, seepärast otsitakse abi enamasti pärast suhete purunemist, depressiooni või ärevuse tõttu. Kõige paremini sobib pikem psühhoteraapia: psühhodünaamiline teraapia või skeemiteraapia aitab, et väärtustunne ei sõltuks enam ainult teiste reaktsioonidest, kognitiivne käitumisteraapia aga aitab märgata dramatiseerimise harjumusi ja õppida sügavamat, vastastikust sidet.
Ravimid häiret ennast ei ravi, kuid neid võidakse määrata kaasuva depressiooni või ärevuse korral. Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole. Isiksushäiret saab hinnata ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus, seega ei kinnita ega välista ükski veebitest seda diagnoosi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas emotsionaalsel, artistlikul inimesel on see häire?
Peaaegu alati mitte. Emotsionaalsus, artistlikkus ja lavaarmastus on normaalsed ja väärtuslikud jooned. Häireks peetakse neid alles siis, kui jooned on paindumatud, kestnud noorusest saati, hõlmavad peaaegu kõiki valdkondi ja kahjustavad tegelikult suhteid, tööd või inimest ennast.
Mille poolest erinevad histrioonilised jooned nartsissistlikest?
Vajaduse poolest. Nartsissistlikud jooned vajavad imetlust ja üleoleku kinnitust, histrioonilistele piisab tähelepanust endast, isegi negatiivsest. Praktikas põimuvad need jooned sageli ja neid saab eristada ainult spetsialist.
Kas see test suudab histrioonilise isiksushäire kindlaks teha?
Ei. Test näitab, kas teie kogemus sarnaneb selle häire joontega, kuid diagnoosi saab panna ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku vestluse käigus. Ta hindab ka teisi võimalikke põhjusi: meeleoluhäireid, teisi isiksushäireid või rasket eluperioodi.
Kas seda saab ravida?
Jah. Pikem psühhoteraapia aitab luua kindlama väärtustunde, mis ei sõltu ainult teiste tähelepanust, ja õppida sügavamaid, pikaajalisi suhteid. Kõige tähtsam on, et inimene ise sooviks muutust.
Kas minu vastuseid säilitatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2022). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, Text Revision (DSM-5-TR).
- World Health Organization (2022). International Classification of Diseases, 11th Revision (ICD-11): 6D10 Personality disorder.
- Torrico T. J., French J. H., Aslam S. P., Shrestha S. (2024). Histrionic Personality Disorder. StatPearls. Treasure Island (FL): StatPearls Publishing.
- Novais F., Araújo A., Godinho P. (2015). Historical roots of histrionic personality disorder. Frontiers in Psychology, 6, 1463.
- Volkert J., Gablonski T.-C., Rabung S. (2018). Prevalence of personality disorders in the general adult population in Western countries: systematic review and meta-analysis. British Journal of Psychiatry, 213(6), 709-715.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.