Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Isiksus

Iseloomujoonte test

Igaühel meist on palju iseloomujooni, kuid üks või mõni neist on tavaliselt teistest selgem ja kirjeldab kõige paremini, millised me oleme. Ühel on selleks artistlikkus ja soov olla nähtav, teisel põhjalikkus ja korravajadus, kolmandal sügav tundlikkus. See 16 väitest koosnev test näitab, milline kaheksast iseloomujoonest on teis kõige selgem ja mida see tähendab: millised on selle tugevused ja kus see vahel maksma läheb.

Oluline märkus: iga selge joon on normaalne, terve ja oma plussidega, see ei ole puudus ega diagnoos. Enamikul inimestel ei ole üks, vaid mitu selgemat joont, seega tasub vaadata ka teisi kõrgeid tulemusi.

Jaga:
16 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on iseloomu rõhutatus?

Mõiste pakkus välja Saksa psühhiaater Karl Leonhard ning hiljem arendasid seda edasi ka teised uurijad. Rõhutatus (aktsentuatsioon) on võimendunud iseloomujoon: see on keskmisest selgem, kuid jääb siiski terve vahemiku piiridesse. Leonhard rõhutas olulist asja: rõhutatus ei ole haigus ega häire. See on justkui iseloomu värv, hallist erksam, oma tugevuste ja tundlike kohtadega.

Piir rõhutatuse ja häire vahel on astme ja paindlikkuse küsimus. Rõhutatud joonega inimesel on selge joon, kuid ta suudab seda juhtida ja see ei sega elamist; häire korral muutub joon jäigaks ning põhjustab kannatusi või tõsiseid raskusi. Seepärast tasub rõhutatuse testi lugeda kui enesetundmise abivahendit, mitte kui diagnoosi: see näitab teie iseloomu kõige erksamat värvi, mitte haigust.

Igal joonel on kaks poolt

Rõhutatuse kõige olulisem mõte on see, et iga selge joon on kahepoolne: sama omadus, mis on tugevus, muutub teatud olukordades tundlikuks kohaks. Demonstratiivsus annab artistlikkuse, kuid võib muutuda näitlemiseks; pedantsus annab usaldusväärsuse, kuid võib muutuda pingeks pisiasjade pärast; tundlikkus annab empaatia, kuid võib kurnata. See tähendab, et eesmärk ei ole oma joonest „lahti saada“, vaid õppida seda tugevusena kasutama ja hoiduma selle tundlikust poolest.

Just seepärast on kasulik oma rõhutatust tunda: mitte selleks, et ennast kategooriasse suruda, vaid selleks, et mõista, kus on teie loomulikud tugevused ja kus need kohad, kus sama joon hakkab maksma minema. Siis saab joont teadlikult suunata, selle asemel et lasta sel ennast juhtida.

Kuidas oma tulemust lugeda?

See test näitab teie kõige selgemat rõhutatust, kuid vaja on kaht täpsustust. Esiteks ei ole enamikul inimestel üks, vaid mitu selgemat joont, seega tasub vaadata ka teisi kõrgeid kategooriaid: teie iseloom on tõenäoliselt nende kombinatsioon. Teiseks võivad rõhutatused vanuse ja eluolude muutudes muutuda, nii et see on hetkepilt, mitte igavene tempel.

Kui soovite oma isiksusest laiemat pilti, on kasulik võrrelda seda tulemust teiste lähenemistega: kõige teaduslikum on suure viisiku test ning huvitavaid lisanurki annavad temperamendi ja enneagrammi test. Ükski mudel ei ole kogu tõde, kuid mitu koos annavad rikkalikuma pildi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas rõhutatus on häire?

Ei. Leonhard rõhutas selgelt, et rõhutatus on võimendunud, kuid siiski terve vahemiku iseloomujoon, mitte haigus. Piir rõhutatuse ja häire vahel on astme ja paindlikkuse küsimus: rõhutatud joonega inimesel on selge joon, kuid ta suudab seda juhtida ja normaalselt elada, häire korral aga muutub joon jäigaks ja põhjustab kannatusi. Seepärast ei ole kõrge tulemus diagnoos, vaid ainult iseloomu kõige erksama värvi nimetamine.

Kas mul võib olla mitu rõhutatud joont?

Jah, ja see on isegi kõige tavalisem. Enamikul inimestel on mitu selgemat joont ja just nende kombinatsioon moodustab ainulaadse iseloomu. Test näitab kõige selgemat, kuid tasub vaadata ka teisi kõrgeid kategooriaid. Mõnel kombinatsioonil on isegi omanäoline iseloom (näiteks tundlikkus koos ärevusega annab eriti tundliku inimese). Seepärast lugege tulemust mitte kui üht silti, vaid kui oma iseloomu värvide segu.

Kas see on sama mis isiksusetüüp?

Mitte päris. Rõhutatuse lähenemine erineb tüpoloogiatest (näiteks MBTI-st või enneagrammist) selle poolest, et see ei pane inimest ühte paarist kastist, vaid näitab, millised üksikud jooned on temas esile tõusnud. Teaduslikult kõige usaldusväärsem isiksusemudel on tänapäeval suur viisik, mis mõõdab jooni pidevatel skaaladel. Leonhardi rõhutatused on ajalooliselt oluline ja praktiliselt kasulik süsteem, kuid seda on kõige parem vaadata kui enesetundmise vahendit teiste lähenemiste kõrval.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Leonhard K. (1976). Akzentuierte Persönlichkeiten. 2. Auflage. Berlin: Volk und Gesundheit.
  • Leonhard K. (1968). Akzentuierte Persönlichkeiten. Berlin: Volk und Gesundheit.
Kas see test oli teile kasulik?