Temperamendi test
Nelja temperamendi idee on maailma vanim isiksusetüpoloogia: juba Hippokrates ja Galenos jagasid inimesi sangviinikuteks, koleerikuteks, flegmaatikuteks ja melanhoolikuteks. Tänapäeva psühholoogia mõistab temperamenti kui närvisüsteemi kaasasündinud omadust: kui kiiresti tunded tekivad, kui tugevad need on ja kui kaua need püsivad.
17 küsimust näitavad, milline temperament (või nende kombinatsioon) on teile kõige iseloomulikum. Vastake nii, nagu te tegelikult olete, mitte nii, nagu tahaksite olla. Kas soovite kõigepealt lühidalt teada, mille poolest neli temperamenti erinevad? Nende kirjeldused leiate testi alt.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Neli temperamenti: vanim isiksuseteooria
Temperamentide idee sündis antiikajal: Hippokrates (5. sajand eKr) seletas inimese loomust nelja kehavedeliku tasakaaluga ja arst Galenos tuletas sellest neli tüüpi. Kehavedelike teooria on ammu ümber lükatud, kuid tüpoloogia ise osutus elujõuliseks ning 20. sajandil andis sellele uue aluse füsioloog Ivan Pavlov, kes seostas temperamente närvisüsteemi omadustega: selle tugevuse, liikuvuse ja tasakaaluga.
Tänapäeva keeles on temperament kaasasündinud emotsionaalse reageerimise stiil: kui kiiresti teie tunded tekivad, kui tugevad need on ja kui kaua need kestavad. Erinevalt iseloomust, mis kujuneb kogemuste kaudu, on temperament nähtav juba imikueas ja muutub elu jooksul vähe.
Neli tüüpi lühidalt
Iga temperament on ainulaadne kiiruse ja sügavuse kombinatsioon:
- Sangviinik: kiire ja kerge, tunded eredad, kuid lühiajalised; tugevused on suhtlemine ja optimism, nõrkus järjekindlus.
- Koleerik: kiire ja tugev, tunded võimsad ja tormilised; tugevused on otsustavus ja juhivõime, nõrkus enesevalitsus.
- Flegmaatik: aeglane ja tugev, tunded harvad ja rahulikud; tugevused on usaldusväärsus ja kannatlikkus, nõrkus inerts.
- Melanhoolik: aeglane ja sügav, tunded sügavad ja kestvad; tugevused on tundlikkus ja põhjalikkus, nõrkus haavatavus.
Temperament ja iseloom ei ole sama asi
Temperament on kaasasündinud „mootor“, iseloom aga see, mida me selle peale ehitame: väärtused, harjumused, enesevalitsus. Koleerik võib arendada raudse enesevalitsuse ja melanhoolik lavajulguse; loomus ei kao kuhugi, kuid inimene õpib seda juhtima ja kasutama.
Seepärast on oma temperamendi tundmine kasulik mitte sildi, vaid strateegia jaoks: et mõista, milline keskkond ja tempo on teile loomulikud, kus on teie riskikohad ja kuidas suhelda teistsuguse temperamendiga inimestega. Põhjalikumaks analüüsiks soovitame ka 16 tüübi isiksusetesti, sest see mõõdab teisi isiksuse tahke, mis on rohkem seotud kogemustega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma võin olla mitme temperamendi segu?
Jah, puhtaid temperamente peaaegu ei esine. Enamik inimesi on kahe tüübi kombinatsioon (näiteks sangviinik ja koleerik) ning tulemuse tulbad näitavad teie proportsioone.
Kas temperament muutub elu jooksul?
Temperament ise on kaasasündinud ja püsiv, kuid vanusega õpivad inimesed seda juhtima: koleerik muutub vaoshoitumaks ja melanhoolik vastupidavamaks. Muutub mitte mootor, vaid sõiduoskus.
Milline temperament on parim?
Mitte ükski, sest igaühel on tugevused ja nõrkused. Sangviinikud loovad sidemeid, koleerikud panevad maailma liikuma, flegmaatikud stabiliseerivad seda ja melanhoolikud näevad sügavust. Küsimus ei ole selles, „milline on parem“, vaid selles, „kuidas oma temperamenti ära kasutada“.
Mille poolest erineb temperament isiksusetüübist?
Temperament on kaasasündinud emotsionaalse reageerimise stiil (kiirus, tugevus). Isiksusetüüp on laiem mõiste, mis hõlmab ka mõtlemise ja otsustamise kalduvusi. Need täiendavad teineteist.
Kas test sobib lastele?
Küsimused on sõnastatud täiskasvanutele ja noortele alates umbes 14. eluaastast. Laste temperament on käitumisest hästi näha, nii et teste pole vaja: piisab, kui jälgite, kuidas laps reageerib uutele asjadele, ebaõnnestumistele ja teistele lastele.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Pavlov I. P., närvisüsteemi tüüpide teooria (kõrgema närvitegevuse tüübid).
- Eysenck H. J. (1967). The Biological Basis of Personality. Thomas.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.