Skisofreenia ja psühhoosid: mis see tegelikult on
RHK-10: F20, F22, F23, F24, F28, F29Psühhoos on seisund, mille puhul tegelikkuse tajumine muutub tugevalt: inimene kuuleb või näeb asju, mida ei ole (hallutsinatsioonid), või tal tekivad kindlad, faktidele allumatud veendumused (luulud). Skisofreenia on kõige sagedasem psühhoosiepisoodidega krooniline haigus, kuid psühhoosi võivad põhjustada ka muud tegurid: psühhoaktiivsed ained, raske stress, kehalised haigused.
See lehekülg on informatiivne: skisofreeniat me veebis ei diagnoosi, sest enda diagnoosimine on siin võimatu ja võib kahju teha. Esimest sammu aitab astuda meie psühhootiliste kogemuste test: see haigust ei tuvasta, vaid aitab hinnata, kas ebatavalisi kogemusi on üha rohkem ja kas tasub arsti poole pöörduda. Varajasi märke tasub teada igaühel: mida varem ravi alustatakse, seda parem on pikaajaline prognoos.
Varajased märgid, mida enamasti märkavad lähedased
Psühhoos algab harva äkki. Sellele võib kuude kaupa eelneda muutuste periood:
- Endassetõmbumine: suhted sõpradega katkevad, kool või töö jääb soiku
- Toimetuleku halvenemine ja enda eest hoolitsemise unarusse jätmine
- Jututeemad muutuvad üha kummalisemaks: jälitamine, märgid, eriline missioon
- Kahtlustamine lähedaste suhtes, tunne, et „midagi on toimumas“
- Hääled või helid, mida teised ei kuule; iseendaga rääkimine
- Emotsioonide lamedus või olukorrale täiesti mittevastavad emotsioonid
Müüdid, mis lähevad kalliks maksma
Skisofreenia ei ole „lõhestunud isiksus“: identiteedi killustumine kuulub dissotsiatiivsete häirete valdkonda, skisofreenia olemus on aga taju ja mõtlemise muutused. Teine müüt on ohtlikkus: valdav enamik haigetest ei ole vägivaldsed ja nad langevad ise sagedamini vägivalla ohvriks, kui kahjustavad teisi. Kolmas müüt on lootusetus: tänapäevase raviga elavad paljud inimesed iseseisvat elu, töötavad ja loovad perekonna.
Need müüdid ei ole kahjulikud ainult seetõttu, et nad on valed: häbimärgistamise tõttu varjavad inimesed ja pered sümptomeid aastaid ning hilinenud ravi halvendab prognoosi.
Kuidas ravitakse?
Ravi alus on ravimid (antipsühhootikumid), mis ohjavad enamikul hallutsinatsioone ja luulusid, lisaks psühhosotsiaalne abi: psühhoharidus perele, psühhoosile suunatud kognitiiv-käitumisteraapia, tugi õpingute või töö juurde naasmisel. Pärast esimest episoodi on eriti oluline varajase sekkumise periood: regulaarne ravi vähendab tagasilanguse riski oluliselt.
Diagnoosi paneb ainult psühhiaater, olles kõigepealt välistanud muud põhjused (ainete mõju, kehalised haigused), sest põhjusest sõltub kogu ravi.
Kuhu pöörduda?
Kui kahtlustate psühhoosi endal või lähedasel, pöörduge perearsti või otse psühhiaatri poole. Ägeda seisundi korral, kui inimene on ohtlik endale või teistele või kaotab täielikult kontakti tegelikkusega, helistage 112 või minge haigla erakorralise meditsiini osakonda: see on samasugune meditsiiniline hädaolukord nagu infarkt.
Lähedastele: rääkige rahulikult, ärge vaielge luulude sisu üle (vaidlus ei veena, vaid ainult kaugendab), keskenduge konkreetsele abile ja unele ning hoolitsege kindlasti ka enda toe eest. Tuge pakub ka emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta, vestlus ka palunabi.ee kaudu).
Korduma kippuvad küsimused
Kas KõikTestid.ee pakub skisofreenia testi?
Ei. Skisofreenia testi me aususe ja ohutuse pärast ei tee: psühhoos võib muuta seda, kuidas inimene ise oma seisundit hindab, seepärast ei sobi iseseisvalt täidetav küsimustik diagnoosimiseks ja vale tulemus on ohtlik mõlemas suunas. Meil on psühhootiliste kogemuste test ja paranoiatest: need aitavad hinnata ebatavalisi kogemusi või kahtlustavaid mõtteid ja otsustada, kas tasub arsti poole pöörduda, kuid diagnoosi ei pane. Kui teid vaevab hirm „hulluks minna“, aitab test „Kas ma lähen hulluks?“.
Kas psühhoosist on võimalik paraneda?
Osa inimesi kogeb ühte episoodi ja taastub täielikult, teistel haigus lainetab, kuid ravi võimaldab elada stabiilselt. Prognoosi parandavad kõige rohkem varajane ravi, selle järjepidevus ja pere tugi.
Ma kuulen hääli. Kas see on kindlasti skisofreenia?
Mitte tingimata: hääli võidakse kuulda ka raske stressi, leina, unetusest tingitud kurnatuse või ainete tarvitamise korral ning mõnikord on need üksikud kogemused ilma igasuguse haiguseta. Just seepärast on vaja spetsialisti hinnangut, mitte enda diagnoosimist: pöörduge perearsti või psühhiaatri poole ja rääkige avameelselt.
Allikad ja metoodika
Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.
Seotud häired
Sarnased testid
Seotud artiklid
4. oktoober 2024
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater? Kust alustada, mida küsida hinna ja kestuse kohta, kuidas head spetsialisti ära tunda ja millal teda vahetada.
Loe artiklit1. detsember 2025
Kuidas aidata lähedast, kellel on depressioon
Mida depressiooniga inimesele öelda ja mida mitte, kuidas aidata tal abi saada, mida teha, kui ta räägib surmast, ja kuidas ise vastu pidada.
Loe artiklit15. juuli 2025
Bipolaarne häire lihtsalt: meeleolu kõikumine või haigus?
Millal on meeleolu kõikumine bipolaarne häire? Maania ja depressiooni episoodid, I ja II tüüp ning miks õige diagnoosini jõudmine võtab aastaid.
Loe artiklit