Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Bipolaarne meeleoluhäire: mania, depressioon ja ravi

RHK-10: F30, F31

Bipolaarne meeleoluhäire on häire, mille puhul elu jaguneb episoodideks: tõusufaasideks, mida nimetatakse maniaks või kergemal kujul hüpomaniaks, ja depressioonifaasideks. Episoodide vahel on meeleolu tavaline, mõnikord pikki kuid või aastaid.

See ei ole lihtsalt meeleolu kõikumine: episoodid kestavad päevi või nädalaid, muudavad und, energiat, otsuseid ja käitumist ning neid ei saa tahtejõuga kontrollida. Häire algab enamasti noores eas ja kipub ilma ravita korduma, seepärast on õige diagnoos väga oluline.

Milline on mania episood?

Maniale või hüpomaniale on iseloomulik vähemalt mitu päeva kestev seisund, mille puhul esineb:

  • Energia ja ideede küllus, tunne „ma suudan kõike“
  • Unevajadus väheneb mõne tunnini, kuid väsimust ei ole
  • Inimene räägib kiiresti ja palju, mõtted hüppavad
  • Impulsiivsed otsused: suured kulutused, riskantsed ettevõtmised, äkilised kohustused
  • Ärrituvus, kui teised „ei jõua järele“ või vaidlevad vastu
  • Rasketel juhtudel suurusluulud ja reaalsustaju kadumine

Miks on hüpomania ohtlik, kuigi enesetunne on hea?

Hüpomania ajal tunneb inimene end sageli suurepäraselt: ta on produktiivne, võluv ja ideid täis. Seepärast otsitakse abi alles depressioonifaasis ja kui arstile tõusuepisoodidest ei räägita, diagnoositakse unipolaarne depressioon. Kahjuks võib bipolaarse häire ravimine ainult antidepressantidega vallandada mania episoodi, seega muudab õige diagnoos kogu ravi suuna.

Kuidas bipolaarset häiret ravitakse?

Ravi alus on meeleolu stabiliseerivad ravimid, mille valib ja mille kasutamist jälgib psühhiaater. Neile lisanduvad psühhoteraapia ja psühhoharidus: episoodi varajaste märkide äratundmise õppimine, stabiilne unerütm ja meeleolupäevik.

Sobiva raviga elab enamik inimesi täisväärtuslikku elu: nad töötavad, loovad perekonna ja saavutavad oma eesmärke. Kõige tähtsam on mitte lõpetada ravi siis, kui enesetunne paraneb, sest just see on tagasilanguse kõige sagedasem põhjus.

Millal abi otsida?

Kui märkate episoodilist meeleolu kõikumist koos selgete energia- ja unemuutustega, pöörduge perearsti või psühhiaatri poole ning rääkige kindlasti mõlemast poolusest, mitte ainult depressioonist. Kui teil on enesetapumõtteid, helistage emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) või ohu korral kohe 112.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb bipolaarne häire meeleolu kõikumisest?

Tavaline meeleolu kõikumine reageerib sündmustele ja muutub tundide jooksul. Bipolaarse häire episoodid kestavad päevi või nädalaid, neil ei ole sageli selget põhjust ning need muudavad und, energiat ja otsustamist.

Kas bipolaarne häire on pärilik?

Pärilikkus on kõige tugevam teadaolev riskitegur, kuid mitte kohtuotsus: isegi kui lähisugulasel on see häire, ei teki seda enamikul inimestel. Oma osa on ka stressil, unepuudusel ja psühhoaktiivsetel ainetel.

Mida näitab bipolaarse häire test?

Meie test põhineb MDQ sõeluuringu küsimustikul: see aitab märgata varasemaid tõusuepisoode. See ei ole diagnoos, vaid märk, et tasub psühhiaatriga nõu pidada.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid